Tuvastatud reklaamiblokeerija: Meie veebis on võimalik kuvada külastajatele veebireklaamid. Palun kaaluge oma reklaamide blokeerija keelamist meie veebisaidil.
There's another school of thought on hydrogen cars: Convert the internal combustion engine (ICE) to run on hydrogen. BMW is at the forefront of this movement. One advantage is that an ICE that can run on both gasoline and hydrogen will provide a bridge to a better hydrogen supply network. Another advantage is you get clean energy without sacrificing the old-fashioned thrill of driving. BMW chairman Helmut Panke figures his customers aren't going to enjoy the golf-cart-like drive of the typical fuel-cell vehicle.
The company is already testing prototype vehicles based on the current BMW 7 series. Top speed is 133 mph, and the cruising range is 125 miles on hydrogen -- BMW prefers the liquid kind -- and more than 300 miles on gasoline. (The cars have a different tank for each fuel.) BMW says its goal is to bring a hydrogen-powered car to the consumer market as early as 2007.
Even if BMW and GM can produce affordable H cars on schedule, there are plenty of speed bumps along the hydrogen highway. Among the most daunting, says Peter Hoffmann, editor of the Hydrogen & Fuel Cell Letter, is building the distribution and storage infrastructure. You can also expect squabbles over the most economical and environmentally friendly ways to produce the hydrogen. Splitting water molecules is one approach, but the technology is expensive and uses electricity, which has to come from somewhere. Recovering hydrogen from coal and natural gas is cheaper but creates its own greenhouse gases.
Eesmärk pidi olema, et 2020 on neljandik kõikidest autodest vesiniku peal. Seda peaks ju nägema küll
H2 tootmine ongi hetkel kõige suurem takistus. Pluss siis veel ka see, et kütuseelementide tootmine maksab liiga palju. Pluss see, et massproduktsiooni minnes on iga elemendi jaoks vaja kusagil 10g plaatinat.
Teades, et maailmas on hetkel teadaolevalt plaatinaressursse 7,7 miljardit grammi ning et sõidukeid on kusagil 700 miljonit, siis läheks vaja kõikide autode väljavahetamiseks kütuseelementidega autode vastu praktiliselt kogu maailma plaatinavaru :\
Ning teades, et 1 kütuseelement peab praeguse seisuga vastu kusagil aasta, siis on asi hetkel võrdlemisi pointless.
BMW sisepõlemismootor on selle koha pealt veidi huvitavam idee.
Kunagi oli discovery pealt ühest MB A-klassist saade, mis sõitis vesinikuga. Tüüp pani sumpsi otsa tühja klaasi ja mõne minutiga oli see polenisti vett täis mille BM esindaja kohapeal ära jõi. Sealt eraldub lihtsalt veeaur.
Kuid "rohelised" selle tulemusega siiski rahul ei olnud, sest vesiniku tootmine on väga energiakulukas ettevõtmine.
kes meist on uurinud ja tõestanud, et kõik need tootmisprotsessid on kallimad kui kogu protsess toornaftast maa-alt sinu autopaaki bensiinina ( + saastemaksud)?
Puutusin põgusalt ühe tuule-energia projektikäigus kokku paari lugupeetud TTÜ proffessoriga, kes oma ala fanaatikutena ca paari kolme tunniga keerasid minu arusaama tänasest energiamajandusest pea-peale. Lühikokkuvõte oleks järgmine: täna on maailmas piisavalt palju majanduslikke ja poliitilisi jõude, kes väänavad omakasu eesmärgil tõde keskkonna kahjuliku ja keskkonda säästvate energiaallikate kulukusest.
Kui te nüüd järgimõtlete siis olete kindlasti ajakirjandusest aeg-ajalt saanud informatsiooni fanaatikutest, kes on kodusel teel tootnud vesinikku jm. kütuseid ,et käitada mootoreid!
Arvatavasti on ka siin foorumis endiseid TTÜ kaid, kes on näinud neid arvutusi ja võivad seda kinnitada!
Aga tegelikult on ikkagi parim lahendus puhas elektriauto.
BMW -l oli olemas nii E1 kui ka E2 prototüübid USA -kate jaoks. Ainuke häda, et siis kui BMW neid 80-ndate lõpus ja 90-ndate alguses tegi siis kõik teadsid et Californias hakkavad kehtima seadused, mis soodustavad ja kohustavad tootjaid elektriautode kohalt. Tegelikkus aga osutus teiseks ja neid seadusi pehmendati. Päris hea on praegu 1992 artikleid lugeda: http://www.findarticles.com/p/articles/ ... i_12031771
Lisaks on akude areng olnud 15 aasta jooksul märkimisväärne kuigi endiselt on siin kollitamas sama probleem nagu vesiniku tootmiseski, kus akude tootimiseks kuluv energia ja mineraalide ressursid kipuvad saadavat effekti nullima.
Näiteks Li-Ion puhul on juba saavutatud tulemused 125 000 km ja 5 aastat ühtede patareidega.
Kahju et BMW enam akude baasil elektriautosid enam ei arenda.
janz kirjutas:Näiteks Li-Ion puhul on juba saavutatud tulemused 125 000 km ja 5 aastat ühtede patareidega.
See on siis ühe akukomplekti kogueluiga. Palju huvitavam oleks teada saada, kui palju on autonoomiat e. kui palju saab sõita, enne kui jälle pistikupesa peab otsima hakkama? Ja mis see autonoomia kaalub?
Näide elust: Toyota Priuse akud kannatavad ühe laadimisega sõita 6km!
Priit
540iX 240kW/450Nm, aga ikka pooled silindrid puudu!
janz kirjutas:Näiteks Li-Ion puhul on juba saavutatud tulemused 125 000 km ja 5 aastat ühtede patareidega.
See on siis ühe akukomplekti kogueluiga. Palju huvitavam oleks teada saada, kui palju on autonoomiat e. kui palju saab sõita, enne kui jälle pistikupesa peab otsima hakkama? Ja mis see autonoomia kaalub?
Näide elust: Toyota Priuse akud kannatavad ühe laadimisega sõita 6km!
Loe janza postis olevalt lingilt, et see Mitsu läbib 4 tunnise laadimise järel 155miili. Täiesti piisav, et tööle minna ja õhtul koju tulla, enamus inimesi peaks nädalas ainult korra kaks laadima.
Ja seda ka, et Prius on hybrid ehk siis bensu mootoriga aetakse genekat ringi ja sellega laetakse akusid sõidu ajal seega tal ei peak suure mahtuvusega akud olema.
Tuumaelektirjaamast, mina igatahest pooldan neid asutusi kahe käega seni kuni midagi paremat pole leiutatud. Ainult need riigivennad on "lendab õhku lendab õhku..." aga ise istuvad sadade tuumalõhkepeade otsas ja pole häda midagi.
ma arvan, et tuumaelekrtijaama õhkulendamine on väikseim probleem energiajaama rajamisel....pidem on pollutsioon probleemiks ja jäätmekäitlus....."EI FOSFORIIDILE" - mäletate veel
Kui elektris asi on siis saab alati ka väikese oma alternatiivse elektritootmise püsti panna.
Eestis tänasel päeval kaks võimalust:
1. Hüdroelektrijaamad (Eestis kahjuks vähe kohti kuhu seda panna ja nendest enamustes juba keegi ees
2. Tuuleelektrijaam. Vägagi arvestatav võimalus. Sealjuures ei pea ju püsti panema mingeid x MW tuulikut vaid võib piirduda ka oluliselt väiksematega. Näiteks Vääna-Jõesuust sõites otse Keila maantee peale jääb üks selline pisike tuulik tee äärde. Väidetavalt tegemist 96 KW isendiga mis ostetud kasutatuna Rootsist. Kogu projekt oli maksma läinud alla 1 MEEK ja sealjuures on asi ametlik s.t. Eesti Energia ostab sealt elektrit miski 80 senti KWh. Asja miinus on ehk see et sellise tuuliku lähedusse ei tohi ühtegi maja ehitada lähemale kui 300 m müra pärast. Samas sai ise sõidetud sellest mööda öösel kui väga (tuule)vaikne oli. Müra ei kostnud maantee peale aga tuulik käis ringi kuigi tuult ei tundunud olema. Masti kõrgus sellel oli vist 25m, tiivik 15m.
janz - väidetavalt on Eestis minimaalselt neid kohti kuhu arvestatavas võimsuses tuulikuid püsti panna. Enamus neist on juba ka hõivatud.
Märksõnadeks oleks hõredalt asustatud koht võimsate elektriliinide läheduses.
Kaks mõtet: tuumaenergia on väga kallis, see et tuumajaamu mõnel pool päris palju on, tuleb külma sõja aegadest - üksikute eranditega olid tuumajaamad loodud tegelikult selleks, et rikastada tummarakettidele vajalikku militaargräppi.
Teine: vesiniku tootmine nii üüratult kallis polegi, plussina saab teda toota praktiliselt piiramatult ja otsese vajaduse korral odavneks kiirelt ka tehnoloogia. Mure on hoopis ülemaailmse tanklaketi loomises - see on niivõrd kulukas, et parem on otsida vesinikule alternatiivseid viise.
Kaido S kirjutas:.....Mure on hoopis ülemaailmse tanklaketi loomises - see on niivõrd kulukas, et parem on otsida vesinikule alternatiivseid viise.
Päikesepatarei siis äkki. Kunagi, üheksakümnendate lõpu poole oli see teema üsna aktuaalne. Näidati autosid, mille kere kattis päikesepatarei, räägiti majadest, mille osaline energia saadi samuti päikesepatareidest (sedapuhku oli maja katus kaetud suurte patarei paneelidega). Maa tehiskaaslased ehk nn. "sputnikud" kasutavad samuti päikese energiat.
Põhiline probleem saab siis olema pilviste ja pimedate aegadega. Ideaalne oleks muidugi selline variant, kui osa saadud energiast salvestataks akudesse, et veaks päikese tõusuni kuidagi välja.
Selline oleks minu teoreetiline nägemus....praktilise osa jätan teistele
Kaido S kirjutas:Kaks mõtet: tuumaenergia on väga kallis, see et tuumajaamu mõnel pool päris palju on, tuleb külma sõja aegadest - üksikute eranditega olid tuumajaamad loodud tegelikult selleks, et rikastada tummarakettidele vajalikku militaargräppi.
Teine: vesiniku tootmine nii üüratult kallis polegi, plussina saab teda toota praktiliselt piiramatult ja otsese vajaduse korral odavneks kiirelt ka tehnoloogia. Mure on hoopis ülemaailmse tanklaketi loomises - see on niivõrd kulukas, et parem on otsida vesinikule alternatiivseid viise.
Miks see tanklakett nii kallis peaks olema? Kui vesinik tuleks päevakorda, siis lisaks iga kütusetankla oma tavalise bensiini kõrvale ka vesiniku tankimis seadme. Seda on nii Saksamaal kui ka USA's ka tehtud juba.
Ideaalne oleks, kui iga mees elaks kusagil põllupeal, oleks niimõnedki hektarid maad, et panna püsti tuulik/generaator, kaevata maha torud ja kasutada soojuspumpasid ja sellele lisaks katusel päikese paneele. Majandaks ennast täielikult ise ära, soe vesi majas, elektri auto laetud jne. Elu oleks ilus, õhk puhas, hülged ja jääkarud teeksid heameelest kukerpalle ja naeraksid. Iseasi paljudest meil on raha 4 milli selle setingu püsti panemiseks.
Seda peaks ju nägema küll
Sealt eraldub lihtsalt veeaur.
