E46 käsipidur käib vastu, koliseb ja sahiseb

[ttsys]

Kui päris BMW kunagi ostad siis hakkab huvitama.

[WhoIsTheMaster]

Ma tahan juba praegu teada

MIS SIIS JUHTUB KUI AMORT EI OLEGI PÄRISELT 100% TÖÖVÕIMELINE???

Mis vahet sel automargil on? Enamusel on niikuinii kolmandate tootjate amordid juba originaalis.
Või sa arvad, et kui ma ostan mingi risu e36 siis mind hakkab veel rohkem huvitama, sest see on bmw?
Aga vasta küsimusele

[ttsys]

Testi tulemus linnakiirusel;
"Tests carried out by the Cologne Institute for Traffic Safety in Switzerland found that marginal shocks (50 percent less dampening ability than new shocks) increased the distance it took to stop the vehicle by 21 feet at 31 mph, a 23 percent increase! This occurred because the worn shocks allowed the wheels to hop rather than maintain good contact with the road surface. In other tests, they found that braking while cornering on slick roads with worn shocks could make a vehicle lose control.

Another reason to replace weak shocks and struts is to prolong tire life and the life of other suspension components. Uncontrolled suspension gyrations cause constant changes in camber and toe. This scrubs rubber off the tires and accelerates tire wear. It also increases motion and friction in the ball joints, tie rods and control arm bushings too, which over time adds up to wear."

[PeeterA]

Kuidas sa siis neid amorte testid? Amordistendid ei pidavat pädema.
Ise samas rääkisid, et kisud kontrolliks alt ära

Uskumatu-toomas räägib, et ta teeb seda kätega muljudes.

[ttsys]

Subjekt kirjutas, et muljub autot.

/.../ Visuaalselt on võimalik väga hästi aru saada, kas amort töötab või vähem. Vajutad vastava nurga autole alla ja siis vaatab mitu õõtsatust auto teeb,kui lahti lased. Mitte ühtegi, siis on korras

Kuidas sa siis neid amorte testid? Amordistendid ei pidavat pädema.
Ise samas rääkisid, et kisud kontrolliks alt ära

Uskumatu-toomas räägib, et ta teeb seda kätega muljudes.

[ttsys]

Just. Natuke veel viitsin. Sellepärast ongi vaja amort vedrust vabastada, et "küsima hakata". Kui auto on 2. klotsivahetuseks läbinud 120 000km siis nu ei ole vaja olla hiromant, et seoseid tunnetada ning hinnata. Kui auto on Tallinna mõnusaid tänavaid saanud siis Kuno, võid kindel olla, et need "tingimused" olid karmimad, kui eeldatud keskmine.

Amorditootjad on deklareerinud, et normaaltingimustes on amordi kasulik tööiga ("The consensus for shock absorber life span is around 50,000 miles.") ca 80 000km

Mina küsiksin neilt siis:"Miks nad teevad nii viletsat toodet?" Lahtine on ka ju see, millistest tingimustes need 50 000 miili läbitakse nagu juba korduvalt eespool mainisin. Arv "50 000" on suht ebatäpne ka. Kui eeldada, et kõik nullid on antud arvus ebatäpsed, siis on tema võimalik viga +/- 25 000.

[PeeterA]

Peale amordi vedrust vabastamist pidi neid kontrolliks ju kah muljuma?
Siit edasi ongi huvitav, kas tavaline uskumatu toomas oma musklirammuga on võimeline amorti üle 60% täpsusega mõõta? Teisisõnu paremini kui arendus- ja teadustöö tulemusel valminud mõõtestendid.
Kasutaja ttsys võimetes ma loomulikult ei kahtle

[ttsys]

Kuskil seal eespool kirjeldasin kuidas palju aega omav tehnokraat asjale läheneb. Võib ju lausa teaduskraadi koos amordi vahetusega juurde teha.
http://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/do ... 1&type=pdf
Aga täpselt nii on:

[PeeterA]

Teisisõnu sinu eelnev möla kätevahel amortide testimisest oli lihtlabane trollimine?
See on umbes sama, kui remondimees väidab, et momentvõtit pole vaja, see on tal käte sees

[ttsys]

4 videot panin siia enne. Kui ma käte vahel saan juba sellise tulemuse nagu E65 esimesel videol siis mina sellist amorti enam tagasi ei monteeri. Laborisse ka sellega ei lähe. Minu jaoks on see amort oma töö lõpetanud ehk mul ei ole kätes dünomovõtit aga kui suudan sellise olukorra tekitada pärast 120 000 sõimist siis finito. Sellise amordi jääkressurss on autole äästav ning ma ei vaja selleks laborikatse tulemusi. Tuletisega Kuno läheb ilmselt selle amordiga laborisse. Ilma tuletiseta Kuno sõidab ilmselt seni kuni videos 4 hakkab välja paistma.
Ülevaatuselt läheb läbi ju ilma amortide funktsioonita auto. See kontroll tuleb nagunii riiklikul tasemel sisse nii, et elame ja näeme, mis välba juures massiliselt amorte vahetama hakatakse ja mõne arvates trollimine peale voolab. Täna on see kahjuks ainult auto omaniku enda huvi ja initsiatiiv.

[PeeterA]

Selle E65 video selgituses oli ju ka kirjas, et omanikku häirisid autoga sõites:

Kood: Vali kõik

1) The car was a bit bouncy on certain, but not all speed ramps

2) The steeringwheel could shake violently on certain. but not all rigdes on the highway

3) The car suffered from a permanent shimmy @ 120km/h that could not be solved by numerous wheel balancing actions with brand new tires, including road force balancing and replacement of tension struts did not help either... 

[ttsys]

Nu-justnimelt. Kuno jälle kirjutas selle peale, et talle just meeldib, kui amort on alguses pehme.

[WhoIsTheMaster]

Testi tulemus linnakiirusel;
"Tests carried out by the Cologne Institute for Traffic Safety in Switzerland found that marginal shocks (50 percent less dampening ability than new shocks) increased the distance it took to stop the vehicle by 21 feet at 31 mph, a 23 percent increase! This occurred because the worn shocks allowed the wheels to hop rather than maintain good contact with the road surface. In other tests, they found that braking while cornering on slick roads with worn shocks could make a vehicle lose control.

Another reason to replace weak shocks and struts is to prolong tire life and the life of other suspension components. Uncontrolled suspension gyrations cause constant changes in camber and toe. This scrubs rubber off the tires and accelerates tire wear. It also increases motion and friction in the ball joints, tie rods and control arm bushings too, which over time adds up to wear."

Kui test on tehtud Kölnis, siis miks tulemused on miilides ja jalgades? Siinkohal tahaks teada milline on ikkagi 50% amordi võimekus päris elus. Ehk oskad tuua näite kasvõi eelnevalt välja toodud kulunud amordi peal. Mitu protsenti nii enam-vähem igast amordist alles võis olla. Uskumatu toomas usub, et antud piduritest tehti maksimum pidurdusjõuga. Et mõõtetulemused oleks kõigile arusaadavad konverteerin SI süsteemi 31mph-49,9km/h ; 21 jalga-6,4m. Nüüd mina loen välja et korras amortide pidurdus teekond oli 21 jalast 23% väiksem. Saan ma õigesti aru? Anyweys, mina olen endiselt mõistlik sõitja ja ei pidurda plokki, nagu ma ennist ütlesin, lisaks on väga suurel enamusel tänavaliikluses osalevatel autodel ABS süsteem, mis välistab ratta hüppamise, või teisisõnu ebaeffektiivse pidurduse.
Teine pool sinu reffereeritust tõstab suure küsimärgi. Kas mitte jäigem amort silda rohkem lõhu? Äkki paneks amortide asemele puupakud?

[ttsys]

Miilide ja jalgade osas kommentaar, et tegemist on USA-s publitseeritud materjaliga, mis toetub Euroopas tehtud uuringutele.
Lühivastus on see, et amortiseeritud/vedrudega vankri eluiga on puuvankrist taevani kõrgem. Sellisele tulemuseni jõuti juba enne amortide leiutamist.

[arnis]

See pidurdusmaa pikenemine on huvitav teema.
"ma ei pidurda plokki kui laps kukub taevast alla otse minu ette"
on ainult plaan, mitte reaalsus.

Kuidas pidurdusteekond pikeneb, sellega ma täitsa päri ei ole.
Kuidas on auto esiotsa kõrgus seotud pidurdusteekonna pikkusega?
Pidurdamisel ei hakka auto üles-alla hüppama, nagu näiteks
kiirel sõidul läbi väga ebatasase tee võib juhtuda.
Küll aga võiks tekkida küsimus, kas ABS-ist tulenev vibratsioon mängib
kuidagi kaasa? Vibratsiooni vektorid peaaegu ristseisus amortisatsiooniga.

Seoses silla lõhkumisega:
Kui me räägime inimestele tehtud amortisaatoritest ja võrdleme korras ja
täiesti tühjasid amortisaatoreid, siis on selge, et tühi amort hakkab pukse
lihtsalt meeletult väänama. Tühja amordiga toimub "igaminutiline" protsess
kus pukse, mis peaksid olema keskelt tuugalt silla küljes olema, väänatakse
väga suurel määral.
Kui jutt käib vibratsioonidest, siis jällegi, amortisaatorid ei tegele võngetega,
mis ei ole teega normaalis (või noh, mõni kraad kallutust).
Küll aga ratas, mis vajub linnakiirusel sügavale löökauku, lõhub kuulliigendeid,
mis võtavad "august välja sõites" paugu enda peale. Nagu Kuno eelnevalt mainis,
amordi üks tähtsamaid ülesandeid on mitte lasta vedrul ratast* mõne millisekundiga
10cm-sse auku kukutada, kuna linnakiirusel on mõne millisekundi pärast see ratas
juba august väljas.
Kokkuvõttes, jah, tuksis amortisaator aitab lõhkuda veermikku normaalselt sõites.

Puupakud (topeltsport täispauk amordid) ei lõhu esmajoones veermikku. Esmajoones
lõhuvad nad kõik muu ära. Aga loomulikult kui spordipüsspaukvankri 25" ratas
kukub 5cm-sse löökauku kiirusega 50km/h, siis august välja tulles on
"amortiseerimata massiks" terve auto mass, see peaks kõik selgitama. Kuulliigendid
on need, mis peavad auto august välja tõstma, kuna amort ei ole huvitatud järeleandmisest

[WhoIsTheMaster]

"ma ei pidurda plokki kui laps kukub taevast alla otse minu ette"

Kuidas on auto esiotsa kõrgus seotud pidurdusteekonna pikkusega?
Pidurdamisel ei hakka auto üles-alla hüppama, nagu näiteks
kiirel sõidul läbi väga ebatasase tee võib juhtuda.

Kui laps peaks taevast alla kukkuma, siis ma ei jõua reageeridagi enne kui see mu auto kõhu alt läbi on läinud.
Been there, done that. Minu puhul oli tegemist õnneks küll kassiga.

Amort ei reguleeri auto esiosa kõrgust!!! Seda teeb siiski vedru. Amordiga saab reguleerida jäikust. Reguleeritava amordiga on reguleeritav jäikus. Siinkohal tekib küsimus, kas täiesti uus ja pehme amordiga on pikem pidurdusteekond, kui vanal sport amordil?

Kusjuures hakkab, auto rattad hüplevad vähesel määral asfaldi suhtes, nad küll on pidevalt kontaktis(lahti ei hüppa) kuid isegi sirgel asfaltteel toimub pisikene liikumine üles-alla suunal. Siinkohal peakski olemas abis ABS mis erinevat pidurdusjõudu kompenseerib. Kahjuks ei õnnestu mul internetist slow motion videofaile auto ratta pidurdamisest leida. Kõik on kas kartuliga filmitud või arvuti mängudest pärit.

Endiselt ootan vastust. Suunan ka igaksjuhuks. Mitu protsenti võis nii enam-vähem, eelnevalt sinupoolt postitatud videotes, nähtud amortidest järel olla? Ma saana aru küll, et need on suht kasutud, kuid mingit numbrit peaks testmasin siiski näitama.

[helloworld]

kahjuks vahepeal on minu teemasse pandud teemavälist offtopikut

Nüüd võtsin pidurid lahti, üks piduriplekk täitsa sodi, käristasin ära nii mäda.
Nüüd oleks vaja kinnituspoldid ka kuidagi lahti saada need ka pead roostetand väiksemaks 9,6 kuni 9,8 mutrivõtit oleks vaja, tellitavaga ei saa eriti, kerib poldipea ümaraks.
Kas keegi teab kus müüakse erimõõdus mutrivõtmeid? pidevalt vaja just erimõõte sest poldipead standard mõõdust liiga väikesed, isegi rattapoldid originaal võti keerab lihtsalt nagu vasest poldid siledaks.
Siis teised 2 polti piduripleki kinnituseks on millegipärast suurema peaga poldid, samuti erimõõdus ja madala peaga mis raskendab lahtikeeramist, 15,6 kuni 15,8 oleks vaja võtit, siis saaks tõenäoliselt poldid kätte, lasin veel jalgratta õli mis tungib pragudevahele kergesti poltide peale et seistes ehk liguneb natuke lahtisemaks.

Või keegi teab paremat lahendust kuidas ilma laagrit lahti võtmata saaks need poldid kätte, mingi väiksema paduriniga ehk saaks lahti,väiksema padruni ja võtme komplektiga? siis samuti erimõõdus padruneid oleks vaja, välja puurimiseks tuleks ikka laager lahti võtta

Sahisemist tegigi lahti tulnud pidurikolotsid, vedurid ja poldid 2 tk katki ja sirgeks vahele veninud, on küll kulunud aga tundub et ehk peavad veel.
Palju peab neil klotsidel jääki olema et peaks?, proovisin teiseltpoolt kus olid pidurid kinni ilusti peale keerata aga käsipidur ikka ei pidanud, või et peaks pidur peab olema mõlemad korraga korras? või seal on 2 trossi mis tuleb käsipiduri juurest salongis mõlemalt poolt eraldi veel timmida ja seal on 2 trossi kinnitust?

[Tauri_J]

Kui on sellised imelikus mõõdus poldid siis olen relakaga tavalist lehtvõtit modifitseerinud.

[Raemees]

Vaevalt pidurite juures mingi "pehme" käiatud võtmega midagi teha saab... Pigem seal ikka padruneid vaja?

[helloworld]

padruniga ei pääse ligi siis peab selle laagriosa katte ka maha võtma et pääseks padrunitega või siis madala padruniga isegi saaks, kui palju selle laagrikatte mahavõtmsiega laiali lammutama peab? uut laagrit küll ei hakka panema paneks kokku tagasi, aga probleem on ikka, ei ole sobivaid padruneid ja võtmeid ja töövõtteid, puuriks nad lihtsalt välja, mõttekam on vist parandusse viia ja anda kaasa kõik detailid mis valmis ostetud ja anda kaasa remondijuhend et laagreid ei vaheta.

Isegi piduriketta kinnituspolt oli tunniajane peavalu ja ilma roosteta, keerasin mitu kuuskant võtit vigaseks sest standardiseeritud võtmetel ja poltidel on nii suur loks sees ja uuendasin relakaga otsi maha lõigates, lõpuks peksin sisse suurema kuuskandi mis oli karastatud teras ja ei läind võiks ja sain lahti, autot remontida ise on lihtne aga need roostes poldid on peavalu, keegi poldimees paneks ise mingi tasu eest need piduriplekid külge? arvan et ei aita isegi see gaasipõletiga poltide punaseks ajamine

[Tauri_J]

proovida ikka tasub, kui võti saab korraliku haarde ümber poldipea siis peaks lahti keerama.

Kui õigesti mäletan siis need piduripleki poldid olid hästi lühikesed ka vist.

[icedog]

Rumalus on kohe võtmega peale lennata. Ise tavaliselt lasen ennem roostesurma ja lasen seista mingi aeg. Seejärel paar korralikku kolakat poldipea pihta.Ja siis alles võtmega ligi. Kas nendele pleki poltidele läbi rattapoldi augu padruniga ligi ei pääse?

[helloworld]

poldid sain lahti, relakaga lõikasin padruni madalamaks ja pääsesin ligi, lehtvõtmega õigeks käiatud sain ühe poole vaid lahti, teiselpool oli ikka tugevasti kinni ja võti ei võtnud kuna ruumi polnud,
Nüüd on uus probleem, käsipiduri tross murdus ära kuna roostes, teinepool on ka minemise peal, mitu kiudu juba katki, lasin õli peale,
Ei leidnud youtubest video kuidas vahetada, tõmbasin trossi välja aga tundub et tagasi samamoodi ei lähe

[helloworld]

just kirjutasin, et ostsisin, tulemusteta, meisliga pole midagi teha, padrunitega sain ikka lahti keeratud akudrelliga väiksed poldid ja suuremad padruniga mis tegin ise, piduriplekid lõikasin sobivaks, sain ühelepoole pleki külge ja klotsid ka, panin kinni ja sealne tross veel peab ülevaatuse ajaks kindlasti

Seda trossi peaks saama ikka asendada lükates samast torust uus tross läbi 8mul sobiv tross olemas ja veidi käsitööd teha ja ongi olemas, nagu ennegi kohe rapsima hakates oleks veel laagrid pidanud vahetama koos piduriplekkidega aga sai mõistliku hinnaga töötav lahendus kasutusele võtta, seega nüüd on mõistlik ka trossi osas leida alternatiivseid lahendusi, auto on vana ja roostetab, sinna pole vaja mingit autofänni tehnikat peale, tähtis on et sõidab ohutult ja ülevaatus tehtud, kogu lugu

kogu protsessi käigus sain targemaks ja kes tahab võin nüüd ka nõu anda antud teemal kuidas neid kettaid lõigata jne, emotsioone pole vaja mängu tuua sest auto on elutu

[helloworld]

kas keegi teab kas saab ja läheb ja kas keegi on sealt ise trossi läbi proovind lükata ilma trossi välis kesta vahetamata?

tundub et nüüd saabus küll vaikus siia ja peab parandusse minema ja laskma vahetada käsipiduritrossid ära, vähemalt säästsin 200 eurot ise tehes siiani