Eesti BMW Klubi

Ülevaatusel mõõdetakse ka lambda anduri näitu. Kas mingi arvulise näidu peale võib kindel olla,et andur töötab korralikult? Autol mõõdeti siis lambda näiduks nii tühikäigul kui kõrgendatud pööretel 0,867. Co on ka jõhkralt paigast ära tühikäigul 8,1 ja pööretel 5,3, CH näi tühikäigul 578 ja pööretel 403. Kuna diagnosti võimalust ei ole siis palun arvamust,kas lambda vahetusest võib abi olla,kuna öeldi,et segu nagu liiga "toores"?

TÜV heitgaasi mõõteseadme lambda näit oli see ilmselt

Nojah, aga mingitmoodi need gaasianalüsaatorid seal ülevaatuspunktides selle väärtuse ikkagi arvutavad.

Vigane lambdaandur on lihtsalt üks võimalik rikkeallikas, miks heitgaasitestis põruti.
Läbu või mitte, aga seda paraku aktsepteerivad liiklusjärelvalve organismid

karmo kirjutas:Kuna diagnosti võimalust ei ole siis palun arvamust,kas lambda vahetusest võib abi olla,kuna öeldi,et segu nagu liiga "toores"?

Kui diagnostika võimalust pole, siis mingi testri/multimeetri vast ikka leiab. Selle ühendad õigesti lambda anduri juhtmete külge ja vaatad mida see näitab. Kui lambda andur kinnitab rikast segu ehk signaal püsib 1V lähedal, siis on andur tõenäoliselt korras ja viga mujal pritsesüsteemis. Kui signaal püsib 0V lähedal, ehk lambda andur väidab segu lahja olevat, siis paneb ta segast ja tuleb vahetada.
See jutt kehtib siis kõige tavalisema pritsesüsteemi kohta, konkreetse auto andmeid ju pole

Kõige parem oleks veneaegne seieriga tester, plussi ja miinuse lambda voolu juhtmete külge ja sooja mootoriga peab hakkam tühikäigul kõikuma 0,1-1,0 volti.
Ja muidugi tasub ära mõõta küttekeha takistus.

ei ole see seier nii hea midagi, eeldusel et lambdasond on korras, kõigub see näit ikka päris mitu korda sekundis, kas analoogtestri seier jõuab seda kõikumist siin järgi teha sinu arvates?

kui kõige paremast rääkida siis tuleks seda andurit mõõta ossiga, aga seda muidugi väga paljudel seppadel kuskil laua nurgal ei vedele

teet82 välja pakutud variant on kõige õigem asi mida sellise probleemi puhul teha. mingit täpset mõõtmist pole nagunii isegi mitte mõtet üritada teha sellele andurile koduste/primitiivsete vahenditega...ja otseselt pole vaja ka, vaid nagu teet kirjeldas, kontrollida lihtsalt kas asi põhimõtteliselt töötab või mitte.


mitte ükski ülevaatus ei mõõda teil lambda anduri näitu. anduri näit on kiirelt kõikuv pinge. lambda väärtus, mida ülevaatuse masin mõõdab ja näitab on suhtarv, mis peab olema kuskilt 1 ümbruses.

Vaheta katolüsaator ära.

tänud abi eest,tänu Teie õpetusõnadele sai vigane lambda kiirelt tuvastatud

Hapnikuandurid (lambdaandurid) on vajalikud heitgaaside jääkhapnikusisalduse mõõtmiseks. Signaal on vajalik küttesegu reguleerimise kontrollimiseks. Lambda ehk liigõhuteguri väärtus peab olema 0.97-1.03, siiski on mootor võimsus kõige suurem kui lambda on 0.9. Hapnikuandureid on kolme tüüpi: tsirkoonium, titaanium ja lineaarsed hapnikuandurid. Kui tegu on Bosch süsteemiga siis lambdaandur signaal kõigub 0-1V, kui Siemens siis 0-5V. Lambdanduri tööd saab kontrollida ostsilloskoobiga, kus graafikul on näha signaali kõikumist. Töökorras lambda anduti graafik on laineline ,kuid mitte korras sirge, ehk, siis signaal on keskel ning küttesegu ei reguleerita ja mootori ajus antakse mootorisegu reguleerimiseks keskväärtus, tavaliselt 0.45V seda tsirkooniumanduri puhul, mis on tehasest pandud või on vanade näitude keskmine. Bosch andur on tsirkooniumandur ja Siemensi oma Titaan ning tööpõhimõttelt on nad erinevad.

pikk jutt, aga kogu vajalik info oli juba tegelikult olemas ju?!

signaal ei ole vajalik mitte segu reguleerimise kontrollimiseks, vaid (täppis)reguleerimise enese jaoks.
samuti, reaalselt ei kõigu signaal ilmselt mitte kunagi päris konkreetselt 0'st 1 voldini, vaid see on vahemik kuhu sisse signaali väärtus peaks jääma. siit jälle teatud mõttes valeinfo mõnele tüübile, kes võibolla ise mõõta üritab omal seda andurit. kui ei mõõda sealt välja 1v väärtuses kõikumist siis kindlasti ei ole andur veel tuksis.

samuti on vale info see, et kui signaal on "keskel" siis küttesegu ei reguleerita. reguleerimine toimub nii ehk naa ja peamiselt teiste andurite väärtuste põhjal. probleem rikkis anduri puhul väljendub hoopis selle kaudu, et väärtus on lihtsalt vale (keskel või mitte keskel, vahet pole) ehk ei vasta tegelikule. arvuti aga ei saa kuidagi teada, et andur vale signaali näitab ja võtab seda tõepähe ning justnimelt REGULEERIB endiselt segu ka anduri näidu järgi, kuid loomulikult saab segu siis kokkuvõttes mitteoptimaalne!