leidsin ka ühe selgitava artikli
http://www.autoekspert.ee/Pidurikettad
Piduriketta vibratsiooni võib tekkida kuumade ketastega lompi või lumme maandumine või ka pealejäänud pidurid - sel juhul tekib vibratsioon koheselt ja tugevalt, mitte samm-sammult tugevamaks muutudes.
Kui kinni on jäänud “ujuva” sadula sõrmed, kuumeneb üle ketta väliskülg, kui kolb- siis sisekülg. Reeglina väljendub see ka pisut rohkem kulunud ja sinakaks tõmbunud kettapinnas. Ebaühtlaselt kulunud tööpindadega või sinakaks tõmbunud kettad garantii alla ei kuulu.
Peamine põhjus vibratsiooniks, mis tekib reeglina pärast ketaste vahetust 5000-8000km läbimisel on ketta paksuse muutumine. Kui ketas pannakse alla ja ta jääb mingil põhjusel pisut "viskama" ,põhjuseks roostes rummu kontaktpind/mustus ketta ja rummu kontaktpinna vahel, siis see ei avaldu kohe vaid pärast 5000-8000km läbimist, kuna pidurdamisel pidurisadul "ujub" kaasa ja see piduripedaali värinat esile ei kutsu.
Pärast piduripedaali vabastamist ja sõidu jätkamisel "pühivad" piduriklotsid tänu "viskamisele" ketta hõõrdpinna teatud kohti, kulutades kettapinda ühest kindlast kohast –tulemusena ketta paksus muutub ja see omakorda põhjustab 5000-8000km läbimisel piduripedaali värina pidurdamisel.
Eelpooltoodud info mõte on selles, et viga autol ei pruugi olla seotud rooste või vale paigaldusega, vaid on ette tulnud selliseid vigaseid autosid ning põhjuseks on olnud löögist viga saanud rumm või laager.
Mõnel autol tekib vibratsioon roolis ja ainult kindlatel kiirustel, omanik aga kahtlustab ketaste viga. Sarnane vibratsioon võib tekkida ka pidurdamisel teatud kiiruse vahemikes. Põhjuseks on hoopis "viskav" veovõll (minimaalne kõverdumine / tasakaalustuse lahtitulek / loksuv tugilaager). Sellistel juhtudel jääb auto juures “ketaste kõverdumise” viga korduma. Aitab laagri, rummu või veovõlli vahetus. Konkreetselt ketaste kõverdumist põhjustab reeglina ketaste üldine ebaõnnestunud konfiguratsioon (seega autotootja möödalaskmine) või porikaitseplekkide puudumine (pole ette nähtud või “minema roostetanud”).
Ebaõnnestunud konfiguratsioon tähendab ventileeritud ketta tundlikust kiire temperaturimuutuse suhtes, kus kummagi kettapoole soojuse edasikandumine on ebaüthlane ja selle tulemusel tekkivad pinged võivad ketta hõõrdpindade paralleelsust muuta. Viimane näide kehtib konkreetselt BMW5 E39 1995> ketaste ME-23-0396 kohta, samuti Audi100 ME-23-0262.
Teatavasti paigaldavad autotootjad reeglina samade mudelite võimsamate ja raskemate mootoritega autodele suuremad kettad kui sama mudeli väiksemate ja kergemate mootorite puhul ning BMW5 E39 diiselmootorite puhul ei ole ME-23-0396 ilmselgelt sobiv ketas. Ford Mondeo ja Sierra puhul võib vibratsiooni põhjuseks olla porikaitseplekkide puudumine esiketastel. Igal juhul ei ole eetiline nõustuda garantiiga juhul, kui porikaitseplekid on autole ette nähtud kuid “minema roostetanud”. Piduriketta 2 “viskamist” teljega ristisuunas tasapinna suhtes on võimalik määrata auto all ketast eemaldamata, kuid kas tegemist on ketta kõverdumisega või 5-8000km läbimisel tekkinud ketta paksuse muutumisega, ketast eemaldamata kindlaks teha ei ole võimalik (v.a. ainult uute ketaste puhul pärast paigaldamist).
Ketta paksuse muutumist määratakse mikromeetri (mitte nihiku!) abil pärast ketta eemaldamist. Viimase tuvastamisel ketas (kettad) garantiihüvitamisele ei kuulu! BMW5 E39 ME-23-0396 kõverdumine ei ole (eriti diiselautode puhul) seega olemuselt garantii, vaid paratamatus ning soovitav oleks auto omanikke sellest teavitada.
Piduriklotside vilistamist põhjustab ainult klotside mikroskoopiline vibreerimine sadulas ja sõltub mitte ainult klotsi toetuspindade kulumisest sadularaamil, vaid suurel määral ka klotsi-sadula üldisest konfiguratsioonist. On tunnustatud fakt, et erinevatel mudelitel on “soodumus” klotside vibratsiooniks erinev. Näitena võiks tuua sellesama BMW5 E39 esiklotsid 2270-25. Eksperimendi korras uuena vilistanud ja nädalapäevad kasutuses olnud klotsid paigaldati teisele autole ja vilet ei tekkinud.
Tehas paigaldab katsete tulemustele põhenedes klotside tugiplaatidele müravastase katte, kasutab friktsioonkatte rihvamist või neisse soonte lõikamist, kuid vilistavate klotside puhul on soovitav vahetada ka pidurklotside paigalduskomplekt. Üldjuhul on paigalduskomplekti vahetus vabatahtlik (ja seetõttu ei paku tootja neid klotsidega koos komplektis), kuid nende olemasolu on kohustuslik. Kohustuslik on ka vile tekkimisel vahetada paigalduskomplekt, kuna vanad võivad olla “väsinud”. Mõningate vibratsioonialtide mudelite puhul on täheldatud asjaolu, et vile tekib koos klotsidega ka uute ketaste paigaldamisel. Nimetatud asjaolu seletatakse vibratsiooni tekkimisega friktsioonkatte ja ketta pindade sileduse ja uue tugiplaadi puhastatud pidurisadulas vabama liikumise koosmõjul.
Kulumisjälgede olemasolul sadula klotside toetuspindadel ei pruugi abi olla tugiplaadi katetest ega uuest paigalduskomplektist. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et eri tootjail klotside tugiplaatide mõõdud vähesel määral varieeruvad ning sellepärast võib klotside tootja vahetus mõnikord konkreetse auto puhul aidata. See aga ei tähenda tegelikuses vilistavate klotside komplekti garantiilisust – teisele sõidukile paigaldatuna normaalne funktsioneerimine on selle tõestuseks. Tähelepanu tuleb kindlasti pöörata ka sadula sõrmede/kolbide korrasolekule. Töötav aga rooste/kulumise tõttu “poov” sadul põhjustab uute klotside vibratsioni enne täielikku sissetöötamist ning põhjustab ketaste tööpindade vale kulumist, mille negatiivne mõju avaldub pärast klotside (ja ka ketaste) vahetust.
ABS see ei ole)
Eks targemad teavad rohkem