Eesti BMW Klubi

Mida rahvas arvab strutbarist. Kas tavavedru aga bilsu sportgaasidega varustatud E30-l on sellest miskit tolku. Samuti mida arvatakse nendest de-ice'i "isetehtutest". Kas töötab ja kust neid mõistliku hinnaga saaks?

Tee ise omale see vidin, materjalide peale kulub maks 200 krooni pluss keevitamine ja värvimine, niiet 400 saab tehtud ja ka on tehtud, vaata kasutajate alt TarmoT auto pilte seal on isenikerdatud strutbar ja abi peaks olema sellest igal autol olenemata vedrudest ja muust jurast, kui kurve tahad kiirelt võtta

Kahjuks ei oma alumiiniumi töötlemiseks vastavaid seadmeid ega ka oskusi. Tegelikult pole ka terasega asjalood paremad...

Tolku võib olla lansekarauast kahte moodi:
1. Kere läheb jäigemaks, tänu sellele ka juhitavus kurvides, mis eeldab siis ka kiiret sõitu a'la rahvarallid jms.
2. Toetab lansekaid meie ENSV tänavatel, mis on ikkagi väga kehvad, seega kestab su automobiil lihtsalt kauem.

Minu arvates väga hea asi, mille ilmselt ka oma autole panen. Eelkõige oleks seda vaja ikkagi ette lansekatele, mitte taha.

[quote][i]Algselt postitas Martti[/i]
Minu arvates väga hea asi, mille ilmselt ka oma autole panen. [/quote]

Tore. Teeks siis äkki hulgiostu

olenevalt hinnast oleks isegi käsi

Jaa, ma oleks ka asjast huvitatud

sõltub hinnast.
võibolla oleks isegi huvitet.

Nonii !!! Tore!

Kus need jupimüüjad siin pesitsesidki?

Ok hea et keegi teema üles tõstis. üks asjalik vend oleks olemas kes neid teeks ja võimalus oleks roostevabast ka teha. Ise olin ka huvitatud aga ta ei viicind ühte tegema hakata kuna pole majanduslikult otstarbekas. Vana tegeleb kängururaudade ja selletaolise valmistamisega kuskil harku meteoroloogiajaama vastas. Kui saaks koguse teada võiks uurida ka sealt. Mina üks E28 esimesest huvitatud.

Mulle teeb juba Lill vahetustehingu korras, nii et ärge minuga arvestage.

To Cardo: Vaevalt, et siine kirju seltskond mingit standardiseerimise võlu pakub. Teiseks on mul kusagil luuüdis selline tunne, et päris suvalist metalllatti suvaliste käändudega kapoti alla ajada pole mõtet - mis see vibu seal ikka aitab - seega eelistatumad on tehasetoodangud või asjasse pühendunud meistrimeeste kätetöö. Roostevaba versus värvitud teras - suurt vahet vist pole? Alumiinium annaks ehk kerge kaalu kokkuhoiu kuigi kindalaeka tühjaks viskamine oleks vist tuntavam

Sorry aga ei saanud sinu postitusest aru ? Kas siis teras millest tehaxe eelnimetatud toodangut on vibumaterjal või oled lihtsalt negatiivselt meelestatud ?

[quote][i]Algselt postitas Cardo[/i]
Sorry aga ei saanud sinu postitusest aru ? Kas siis teras millest tehaxe eelnimetatud toodangut on vibumaterjal või oled lihtsalt negatiivselt meelestatud ? [/quote]

Materjali ei süüdista milleski! Olen näinud lihtsalt neid pulki väga erineva kujuga. Mõistus tõrgub vastu võtmast väidet, et peaasi on, et kaks püstikut kuidagi kokku siduda ja volaa - töötab! Arvan, et kõik pulga painutusnurgad peavad vastama mingile loogikale, mida kahjuks mina ei tea, ega oska ka meistrimehele seletada.

Painded on sellex sees et see toru mahux mootorist mööda. Ideaalne oleks loomulikult sirge aga vahest ei ole see võimalik nagu BMW puhul on. Olen näinud ka sirget Peugeot 206 -el ja see oli veel reguleeritav- koosnes mitmest osast ja ühesõnaga oli keermega toru teineteise sees et oleks võimalik laiust reguleerida. See oli originaalosa. Ma arvan , et isegi siis kui see toru oleks tehtud pooletollisest veetorust oleks tast rohkem kasu kui seda ei olekski, aga see sellex. Lausa asja uurimisex on katsevariandid kui palju sisteem liigub saan ma aru või parandage http://home.netpower.no/pberg/strutbar.html

minu autole sai kah koos yhe tuttavaga strut-bar aretatud. Võtame asja loogiliselt. Tehasest tulevad autod yldjuhul ilma strut-barita. Kuna rullikas on oma idee poolest sportlik tänava auto on selle disainerid ka sellele mõelnud, et soovitakse võtta kiiremaid kurve. Pealegi võib näha ka M3 piltidelt, et tihtilugu seal strut-bar puudub. Niisiis ei saa see jõud olla väga suur, mis neid lansekaid logistab. Õigemini, on lansekad juba ilma strut-barita projekteeritud sellised, et nad sellele jõule vastu peavad. Kui nüüd paigaldada autole jäik vedrustus, siis ega sul auto kohe esimeses augus kah ära ei lagune. Järelikult on tegemist lansekate ära vajumise puhul metalli väsimusega. Minu jutu point on see, et sihuke ise tehtud-painutatud strut-bar rahuldab meiesuguste pyhapäeva rallitajate vajadused täiesti, kuna ta seal kapoti all mingeid tonnidesse kyyndivaid ylekoormusi ju vastu ei võta.

Ma oleks ka huvitatud, aga tingimusel, et on hea hinnaga ja näeb edev välja ehk ei ole kuidagi suvaliselt kanttorust kokku keevitatud. Selline alumiiniumist kerge nagu Lillel hetkel seina ornamendiks on, oleks kõige parem.
Ahjaa, läbi häda on võimalik ka ilma selleta hakkama saada võistlusel.

[quote][i]Algselt postitas RNT[/i]

Ahjaa, läbi häda on võimalik ka ilma selleta hakkama saada võistlusel. [/quote]

Mühahhah :D:D:D:D

Kahjuks ei oma alumiiniumi töötlemiseks vastavaid seadmeid ega ka oskusi. Tegelikult pole ka terasega asjalood paremad...

Ei oskagi kohe midagi kosta, kussa selle alumiiniumijutu võtsid, seal pildil ju peaks kah näha olema et asi ülevärvitud halliks ja tehtud on see ikka raudtorust ja selle ehitamise kohapealt veel niipalju, et metallitööd teeb selle raha eest ikka treial ära endale jääb keevitamise mure )

[quote][i]Algselt postitas Erkki_V[/i]
Kahjuks ei oma alumiiniumi töötlemiseks vastavaid seadmeid ega ka oskusi. Tegelikult pole ka terasega asjalood paremad...
Ei oskagi kohe midagi kosta, kussa selle alumiiniumijutu võtsid, seal pildil ju peaks kah näha olema et asi ülevärvitud halliks ja tehtud on see ikka raudtorust ja selle ehitamise kohapealt veel niipalju, et metallitööd teeb selle raha eest ikka treial ära endale jääb keevitamise mure )
[/quote]

Need igal pool pakutavad mitmeosalised asjad
on mõttetus, tegu peab olema jäiga lahendusega
eelkõige selleks, et amordikannud ei nihkuks
üksteisele lähemale (ülalt kokku).

Selleks peaks füüsika järgi olema
a) strutbar ühes tükis
b) amordikannu peale minev plate peab olema
ümar ja katma terve sealse pinna ning olema
valmistatud min 3mm terasest või 5 mm
duralumiiniumist, mitte suvalisest puralurast
c)ühendamiseks kasutada nelikantoru, mis peab
olema mitte horisontaal- vaid vertikaalasendis
või olema ruudukujulise ristlõikega, seinapaksus
vähemalt 1,5 mm. Poes nähtav õhukeseseinaline
terastoru (nt 25x1,0) on nii pehme, et tugevam
mees väänab selle põlve peal kõveraks.

Suvalises kodugaraazis ei saa teha, kuna kuidas
lõigatakse nii paksust terasest valmis need
seivid et asi porno ei paistaks? Kettad on
anyway metallitöökoja rida (nt plasmalõikur
peaks olema)

Rääkisin seda teemat ühe meie maja metalli-
inseneriga ning minu esialgse plaani peale
kasutada selleks sellist kahvlitaolist platet
ja 25x1,5 toru soovitas ta sama efekti saamiseks
värvida amordikannud punaseks ja kirjutada
sinna peale "SR rulez":D

minul on alumiiniumist,
oli ühel autol peal mis oli saksast toodud.
Kuna vend selle autoga sõitis ja kui selle maha müüs , siis omandasin selle vidina sealt kapotialt.

ei tea palju sellest kasu on , aga olemas ta on.

Lambist võttes peaks see lanseka kylge minev kinnitus olema seibi kujuline (ketas), sisediam 100, välis diam 200, paksus 5 mm, materjal teras. Kysisin meie ostuosakonnast, et kuidas oleks sellist detaili kõige lihtsam ja odavam teha. Öeldi, et plasmaga lõigata ei saa, et äär jääb nii paksu materjali puhul karvane (meie mõistes porno), tuleks lõigata laseriga. Sellisel juhul tuleks selle yhe ketta hind mingi 250.- (2 tk 500.-) ma ise kaldun arvama, et selline hind on nati krõbe. Ja tglt peaks sinna sisse laskma ka syvendiga augud, kuna muidu ei ulatu amordi kinnituspoldid piisavalt materjalist läbi, et neid korralikult kinni keerata. (need peavad olema vähemalt mutri jagu väljas, muidu ei hoia kinni).
Samas hakkasin mõtlema.....
Minu teada peaks olema olemas ymarmaterjali D=200 (või siis seal ymbruses miskit) sihukesest lõigata ketas välja, ja treipingis auk sisse lasta...
sellisel viisil teeb treial selle töö ära mingi pooliku eest. Ja peaks jääma suht OK.
Tala seal peal peaks olema jah soovitavalt kandilisest terastorust ja seinapaksus mingi 1,5-2.
Alumiiniumisulamitega on nii, et nende eeliseks on kergus ja paljudel ka jäikus. Nii, et kui siin kellelgi oli Al-st st, usun mina küll, et see seal peab ka vastu.

[quote][i]Algselt postitas Mart_R[/i]
Lambist võttes peaks see lanseka kylge minev kinnitus olema seibi kujuline (ketas), sisediam 100, välis diam 200, paksus 5 mm, materjal teras. Kysisin meie ostuosakonnast, et kuidas oleks sellist detaili kõige lihtsam ja odavam teha. Öeldi, et plasmaga lõigata ei saa, et äär jääb nii paksu materjali puhul karvane (meie mõistes porno), tuleks lõigata laseriga. Sellisel juhul tuleks selle yhe ketta hind mingi 250.- (2 tk 500.-) ma ise kaldun arvama, et selline hind on nati krõbe. Ja tglt peaks sinna sisse laskma ka syvendiga augud, kuna muidu ei ulatu amordi kinnituspoldid piisavalt materjalist läbi, et neid korralikult kinni keerata. (need peavad olema vähemalt mutri jagu väljas, muidu ei hoia kinni).
Samas hakkasin mõtlema.....
Minu teada peaks olema olemas ymarmaterjali D=200 (või siis seal ymbruses miskit) sihukesest lõigata ketas välja, ja treipingis auk sisse lasta...
sellisel viisil teeb treial selle töö ära mingi pooliku eest. Ja peaks jääma suht OK.
Tala seal peal peaks olema jah soovitavalt kandilisest terastorust ja seinapaksus mingi 1,5-2.
Alumiiniumisulamitega on nii, et nende eeliseks on kergus ja paljudel ka jäikus. Nii, et kui siin kellelgi oli Al-st st, usun mina küll, et see seal peab ka vastu. [/quote]

Siia lisa veel see, et amordikannu pind, kuhu
ketas toetub ei ole tasane ning ideaaljuhul peaks
ketas olema laineline.

Sellist ideaalis sobivat ketast valmistatakse
tehases stantsimise teel, meie majapidamises on
isegi üks 160 tonnine press aga stants sellise
asja korralikuks väljalöömiseks maksab ca 50 000 eek.
Paneme rahad kokku?

Kodugaraazis ketaslõikuriga järatud ketas on
pärast endal piinlik vaadata, plekist tehtust
ju vähe kasu, kui ketta peale 2-3 cm toetuv
bar koos plekiga painduma hakkab....

Füüsika seisukohast on see P206 tüüpi strutbar
sama kasulik kui punased turvavööd - ühesõnaga
efekti värk rohkem.

Kui see mitmeosaline ja reguleeritav bar annab
autol reguleerimiskohtadest liikuma, siis on
juba mõttetu asi vist:(

Eks vist palju tuuningutööstusest elab välisel
efektil mitte tegelikul kasul. Nagu "sportfiltrid"
ja "sportküünlad" jne:(

Keegi pole eriti uurinud, palju bar bmw kere
jäikust mõjutab....näiteks usa spordikad vajavad
kerele alla keevitatavavaid talasid, kuna seeriakere
on liiga pehme tõsisemaks sõiduks....

Nii. viimased postid liiguvad selles suunas, mis minu kõhutunne. Korralikku strutbari polegi nii lihtne kokku keevitada. Arutasin seda teemat OMP kataloogi lapates ka Margus Murakaga. Kokkuvõte oli, et enamus seal nähtavast kuulub samasse kategooriasse pintsliga punaseks värvitud piduri sadulatega. Vähegi tõsisem asi langeb kokku Aare viimaste mõttearendustega. Päris asi algab sealt kus kere külge kinnitamine (keevitamine) toimub neljast kohast, soovituslik ühendamine sisemise turvapuuriga . Niimoodi siis.

Normaalse visuaalse efekti ja "piisava" praktilise efektiga pidi olema ka DE-ICE poolt pakutav eestimaine toodang. Sealt edasi päris asja poole on juba suur samm astuda.

[quote][i]Algselt postitas Muhv[/i]
Normaalse visuaalse efekti ja "piisava" praktilise efektiga pidi olema ka DE-ICE poolt pakutav eestimaine toodang. Sealt edasi päris asja poole on juba suur samm astuda. [/quote]
Ilmselt siis juba mõttekam kasutatud juppide turgu jälgida. Samas, see jäämeeste erkkollane näeb nii "kõva" välja, et kui keegi teeks 6 pütasele rullarile vormi kust saaks plastikust kerge analoogi, siis paneks või endalegi.

[quote]Kokkuvõte oli, et enamus seal nähtavast kuulub samasse kategooriasse pintsliga punaseks värvitud piduri sadulatega. [/quote]Aga mida arvata Sparco strutbaridest, samasugune "teibituuning" ?

Minu oma on nt. selline [img]http://www.hot.ee/tshikibriki/strutbar.jpg[/img]
Treitud ca 4 mm rõngad, altpoolt kaared sees, 40*25*2mm kanttorust tala. Ei paindu ta kuskilt läbi, kaalu poolest jääb muidugi alule alla.
[quote][i]Algselt postitas RNT[/i]
Ma oleks ka huvitatud, aga tingimusel, et on hea hinnaga ja näeb edev välja ehk ei ole kuidagi suvaliselt kanttorust kokku keevitatud. Selline alumiiniumist kerge nagu Lillel hetkel seina ornamendiks on, oleks kõige parem.
Ahjaa, läbi häda on võimalik ka ilma selleta hakkama saada võistlusel. [/quote]
[quote][i]Algselt postitas RNT[/i]
Ilmselt siis juba mõttekam kasutatud juppide turgu jälgida. Samas, see jäämeeste erkkollane näeb nii "kõva" välja, et kui keegi teeks 6 pütasele rullarile vormi kust saaks plastikust kerge analoogi, siis paneks või endalegi. [/quote] Mõttetu mees. Sul on ju vaja ainult et näeks edev välja ja põhimõtteliselt saad ju võistlustel ilma ka hakkama. Milleks sa siis hakkad mölisema teiste tehtud töö üle. Räägi ilusti nagu teised siin. Eks.

[quote][i]Algselt postitas juho[/i]
Mõttetu mees. Sul on ju vaja ainult et näeks edev välja ja põhimõtteliselt saad ju võistlustel ilma ka hakkama. Milleks sa siis hakkad mölisema teiste tehtud töö üle. Räägi ilusti nagu teised siin. Eks. [/quote]
Kus on mölin teiste üle? Soov oli endale ka leida, aga teatud kriteeriumidele vastavat. Targemad tõestasid ära, et suvaline läikiv toru ei anna efekti, tänavaautole aga efekti andvat vidinat ei hakka külge keevitama koos torudega. Lohutus oleks panna asi, mis näeb lihtsalt hea (edev) välja (värvitud raudtoru selleks minu jaoks ei sobi).

So, be

juho strutil võib olla 1 miinus, mida ästi ei vikseeri pidilt, a igaks juhuks mainin.
kui lansekast tuleva poldi ja struti vahel õhk satub olema (e mutriga on see sinine ketas lihtsalt pingule tõmmatud), siis see kurjast ja polt lõike asemel ka paindele töötab (siis väiksem jäikus). kui seal all mehine seib, siis lugu parem (jääb 2 lõikepinda), kuid parim lahendus oleks, kui see struti ots toetaks otse vastu kere (jääb 1 lõikepind).
kordan, et siit pildilt ei näe ästi, a juhin tähelepanu, et selleasemel, et ullult valida toruprofiili mõõtmeid, tuleb suurt tähelepanu pöörata sõlmede viimistlusele. Struti otsa augud piax ka olema võimalikult poldi välisläbimõõdus, et võimalikult väiksed nihked. neid pindu niisama nihkekindlalt ühendada ei õnnestu.
teoretiseerin siin lihtsalt. ex töökojad oska omalt poolt ka paremaid nippe jagada.

strutbar madeinestonia, jõudu