Eesti BMW Klubi

Selliste väikeste tänavate rahulikuks muutmine on pigem kohalike soov ja tahe. Lendurid-taksojuhid tulevad ja lähevad.
PS: seal videos see hõbedane lendur liigub selgelt üle 30km/h. Milline partei selliseid õigustab või kaitseb?;)

See hõbedane lendur ei ole ilmselt kohalik ja tema arvamus või valest lennukõrgusest saadud kahjud vaevalt kellelegi korda lähevad.

Panid naastud alla, sest 30 piirangu alas rajati lamav polla?! Mis argument see on? Huumor ju. Muidugi ei pane pahaks, kui keegi nalja teeb.

Kuno_T kirjutas: Kuid ma ei saa aru, mida sa vaidled selles asjas naastrehvide ja muud kummide teemas?! Ja ärgitad ka mind jahuma. Ilmselged lihtsad asjad ju, tuleb vaid tahta silmaklapid ära võtta. Hetkel, kui linn korraldab neid asju brutaalselt, siis minu loomulik reaktsioon oli naastud alla panna.

Kuno toodud testis on näha, et mitte ükski lamell ei pea jääl üldse.
Ja ka lumel on kõik naastrehvid lamellidest paremad, v.a. sava (???).
Ei saa aru mis ultra-aitek-kosmosekristallidega lamellist siin enne jahuti.

http://www.caravan-lehti.fi/?x38898=323380
/.../ "Mikroskooppisen pienet kiteet toimivat ikään kuin sisäänrakennettuina nastoina tuoden terävää ja kovaa pitosärmää kumin joukkoon. Kun rengas kuluu, kumiseokseen tasaisesti jaotellut ympäristöystävälliset kiteet tulevat esiin tuomaan kaivattua pitoreserviä.

Nokian Renkaiden mukaan uuden kitkarenkaan pintakumisekoituksen pito-ominaisuudet säilyvät erinomaisesti, vaikka renkaan uransyvyys lähestyy talviturvallisuuden kannalta olennaista neljän millimetrin minimirajaa.

Uudistusten vaikutus uuden Hakkapeliitta R2:n jääpitoon on melkoinen. Nokian Renkaiden mittausten mukaan R2 pysähtyy 80 km/h:n maantienopeudesta yli kymmenen metriä aikaisemmin kuin Hakkapeliitta R."

iaanek kirjutas: Ei saa aru mis ultra-aitek-kosmosekristallidega lamellist siin enne jahuti.

Viimane aeg sul endal Näärivanale kirjutada.
Paljud rehvitootjad arendavad analoogset tehnoloogiat ja ootan hetkel nende lanseeringut ehk pead võrdluste osas ootama. Kõik märgid näitavad, et hääletum rehv on tulekul kui R2.

Kuno_T kirjutas:ttsys, osta need R2-d ära ja võrdleme siis.

Sa siis pole õppinud poliitikutelt, et kiita tohib vaid seda, mis naabril.

Oleks tore küll, kui see tehnoloogia reaalsuses naastuks paremaks osutuks.
Minust saab siis kindlalt päevapealt lamellimees , .

M+S talverehve ma maha ei tee, aga need offroad'ikate mudarehvid on küll saatanast.

Jäisel või lihtsalt sahatamata teel foori või ülekäiguraja ees seisma jäädes otsin peegist juba hirmuga sihtotstarbelisi maastureid. Sel aastal kahel korral on peaaegu tagant sisse libisetud ja iga kord on selleks olnud vanakooli Pajero.
P.S. Äkkpidurdusi ei harrasta ja selgasõitja pikivahe on ka OK olnud.

Henri. kirjutas:Rehviteema on küll väga offtopic juba, aga huvitav mis see R2-e sihtgrupp on? Kodanikud, kes elavad linnades, kus naelrehvi eest tuleb lisatasu maksta või on naelad sootuks keelatud?

Eile sai stockis jalutatud sadamast kesklinna ja tagasi ning parkivate autode rehvimustreid uurides tuli see teema meelde. nimelt lamell- versus naastrehvide suhe oli 3:1, kui mitte 4:1 lamellide kasuks ja naastud olid just odavama otsa ja vanematel autodel.

Ehk siis võtmesõnaks on korralik teehooldus linnas ja lähiasulates, Pancho ?

ei Henri ma ei vaidlegi vastu, et üle tiigi hooldatakse tõhusamalt, lihtsalt sa ise tõstatasid küsimuse, et kes ostab nokiani lamelle, kui naelad samas hinnas

Tere, lugesin kannatlikult kogu teema otsast lõpuni ja tundub, et kummagi leeri jutt on kui poliitikutel enne valimisi. Loed ühe poole juttu ja mõtled, jah nii on õige ja sama ka teise poolega.
Ise ma pigem pooldan naelte keelustamist, kuid näen ma ka vajadust suurema reguleerimise järele. St. tuleks ikkagi lubada vaid neid rehve mis tõesti ka sobivad meie kliimasse. Olen ostnud masina millel olid lõunamaade kõvasegulised lamellid all ja tõesti polnud neil tahmarõngastel mingeid talveomadusi. Samas korralike lamellrehvidega ei ole ma hätta jäänud. Olen kasutanud ka väga häid naelrehve, mis olid ikka **** head. Minu ainukene põhjus nelrehvide vastasena on teede kahjustamine.

Lihtsalt üks huvitav fakt: Kui keegi teab Paluküla mäest midagi, siis mina sõitsin aastaid 10 tagasi selle kinnitallatud nõlvast 83a. e30 üles, millel olid all Masteri lamellid. Suvel esiveolisega ma seda tehtud ei saanud.

Kas keegi oskab öelda mõnda kohta Eestis kus naelrehv oleks kahjustanud asfaldit? Ei pea silmas naelatriipe parklates mis on kosmeetika.

Umbes sama hea küsimus, kui küsida "Kus maailmas võib keegi mulle näidata, kuidas pinnase erosioon toimub. Mul talumaja tagust tuule ümber lükatud kuuske ei pea silmas, see on liiga selge näide."
Ega nael lõhu teed nii, et korra lased plokkdiffriga külje ette ja oppaa kartulivaod asfaltis. Oled näinud, kuidas räästast tilkuv vesi aastatega kivi sisse auke uuristab (mul maal oli betoontrepiga igavene häda, kuniks korraliku veerenni katusele sai)? Naastuga on täpselt samamoodi, iga auto lihvib sealt vb mingi murdosa nanomeetrist maha, efekt väljendub kevadel, kui sajad tuhanded korrad sõidetud on ja lume sulades teeääre viimased vallid tee äärde lükatud asfaltitolmust mustjaks kisuvad. Ega lamell kulutab samuti, suverehvist rääkimata, kõik mis liigub, kulub. Lihtsalt kordades vähem. Isegi jalakäija kulutab teed, ime et Tallinovogorodis pole veel jalakäijamaksu kehtestatud..

(Või oli su küsimus naelakahjustuste kohta tõesti nii sarkastiline, et mina- musta huumori kunn- aru ei saanud?)

Lappa lehti tagasi, panin siia TTÜ uurimuse, kus on välja arvutatud mitme milli eest naelrehvid teid lõhuvad igal aastal Ei viitsi seda uuesti linkida..

Otseselt näha on siis kui põletada ühe kohapeal s.t kinni jääda, kuni asfalt väljas.

Selge on, et naastrehvid kulutavad mõnevõrra rohkem asfaltkatendit, kui muud rehvid. Samas kordaks üle, et meie teede kohatine kehv olukord tekib erinevate tegurite koosmõjul - +0-0 ilmastik (vahelduvad temperatuurid), talvine soolatamine, kehv (odav) asfaldisegu kvaliteet või üldisemalt tee-ehituse kvaliteet, naastrehvid jms. Ja veel - sügavalt roopas ja puruks teed on ikka enamasti seal, kus liigub raske transport - veokid, bussid, trollid ..
Seega paluks mitte loopida põhjapanevaid statemente, et naastrehvid on kogu maailma hädades süüdi

+1

Väga hea, et sai teemasse ka teehooldus. Nimelt olen ise aastaid tagasi valmistanud ühes Tallinna teehooldusettevõttes nö piraatkoopiana sahkasi. Originaale osteti üks ja siis sai selle järgi koopiad tehtud. Kuid suurim erinevus oli kõige tähtsamas osas, nimelt alumises kummiääres. Kui kvaliteetsahal on see tehtud tummisest kummist mis on jaotatud ka segmentideks, et ka rööpalisel teel hakkama saada siis need omavalmistatud said selle asemele veokirehvi protektori mis küll oma tööd ei teinud. See läheb niivõrd paindesse, et suurel määral lihtsalt pressitakse lumi kokku ja jääb teekattele. Kahjuks ka need originaalsahad enamasti seda korralikku kummi enam ei näe. Ja kahjuks ei ole olukord siiani paremaks läinud, ikka jääb igalpool silma selliste protktoriga varustatud sahad. Asi on muidugi hinnas, kuigi see protektor on uus on ta ikkagi palju odavam kui see originaal sahakumm.

Sool on väga lai mõiste. Igas mõttes (pea+eelarve) vaeste omavalitsuste poolt rahastatud sool on naatriumkloriid. Eesti on ilmselt ühtlaselt vaene, sest kaltsiumkloriidi lahuse rahastamise jaoks raha ei jätku või siis lihtsalt käib häma ja omavalitsused ei oma agregaate, et sellist asja kontrollida. Just see naatriumkloriid on saatanast, mis leotab bituumeni ja lagundab tee aluskihti, mida ilmselt ainult vaesed ja juhmid riigid omale lubada saavad. Soomes-Rootsis-Norras ei tule aastal 2014 keegi isegi selle peale, et sellise asjaga koonerdada.

Kuno_T kirjutas:Sool pidavat soodustama asfaldis oleva bituumeni lagunemist. Selle ilminguks on pigiplekid auto külgedel ka siis, kui all on lamellrehvid. Loogiline oleks, et pigi autokülgedel poleks, kui lamellid all.

ei saa soolaga teede uputamist ära keelata. Sel juhul on bemarid kraavis kui ABS sensorid saba annavad.

Aga tõsiselt võttes võiks seda soola tõesti vähem olla. Võiks puistada näiteks ohtlikumatesse kohtadesse, ristmikud, tõusud, kurvid jne.

Mina leian ka, et tuleks pigem korralikult teed puhtaks lükata, vajadusel liivatada ja rehvidele esitatavad nõuded karmistada. Praegu saab ikka väga suvaliste pasteldega legaalselt liigelda.

Liivatamine pole kõige targem tegu, see põhjustab kevadisi "tolmutorme", vanast ajast sellised nähtused veel täitsa meeles, nagu kõrbes elaks rsk

Soola kohta natuke lugemist:
What Happens to All the Salt We Dump On the Roads?

Kui ma ei eksi, siis põhja pool peale talvesessi teid mitte ainult pühitakse vaid
ka pestakse täies ulatuses. Meil on ka pühkimine harv ime.
Ise eelistaks samuti mitte soolamist. Või teine variant, et soolake, aga ärge
naelu lubage. Korraga neid kahte lubada on lauslollus. Seetõttu pigem lubage
naelad, kuid lõpetage soolamine. Liivatada võib aga kõike, lihtsalt kevadel
mitte koonerdada, korjata liiv kokku järgmiseks aastaks.
Sool niikuinii ei tööta käreda pakasega.

Ahjaa
Mis teema muidu liiva mitte kasutamisega on?
Linnas saab pea kõik tagasi ju.
On see siis tõesti kallim? See on ju korduvkasutatav

Enamik hooneesiseid on liivatatud/kruusatud.
Peenkruusa saab lausa kühvliga kokku taaskasutamiseks.

klaasivahetajatel hakkab elu..

Pigem teistel p*rses sõitjatel spetsiifiliselt.
Vastasvööndist lendavad ainult need tahked tükid, mis jääb
täpselt rehviserva alla ja lõpuks lendavad surve tõttu minema.
Peenemad tükid ei tee nii, pigem sentimeetrisuurused ja üle.

Praktika näitab, et Norras kiirusel 80 ei lenda vastu klaasi miskit. Rekad, mis liiguvad vastu vähe kiiremini, seal tuleb klaasile üht-teist. Hääl sama nagu kukkuval rahel. Hetkel veel bussil äkki tehaseklaas ees, aastast siis 2006.

Kuna lumi sulab siis aeg hakata suvekatele mõtlema. Kuna selline tobe mõõt all siis valik suht piiratud kasutatud rehvide osakonnas.
Kas Star Performer on sõidetav asi? Tean ,et odav hiinakas aga ikkagi. Muidu ei uurikas aga omast kogemusest kulumisklotsini otsas dunlop oli ka asjalikum kui 3mm utiili visatud gt radialid mis kergema vihmagagi ringteedel lasid saba libisema

Henri ostis kunagi Star Performerid - käisime koos neid ära toomas. Ma mäletan, et kui rehve virna otsast alla võeti ja vastu maad potsatati siis tavaliselt rehv põrkab. Star Performerid kukkusid maha nagu telliskivid!