Eesti BMW Klubi

Omal ka kindlasti olnud igasugu olukordi: Üks tuli just meelde.

Kunagi pisike tatt olin ja hommikul kole kiire kooli minekuga, otsin mina mütsi , kõik kohad juba läbi kamminud ja ise juba jumala kuri , et kuhu **** see müts siis sai, siis ema tuli ja küsis et mida sa tuuseldad, mida otsid? MIna siis et mütsi. Ema ütleb selle peale et vaata peeglisse.
Mul oli müts peas.

Ja veel üks.
Sõitsin mina autoga.
Rääkisin telefoniga, pikk jutt ja jõudsin juba sihtpunkti.
Autost välja minnes hakkasin siis telefoni otsima. No oli just . Vaatasin siis kõik jopetastkud läbi , no pole. Vaatasin istmete vahele ja istmete alla-ikka pole. Läksin siis autost välja ja mõtlesin et vaatan uuesti taskud läbi - ikka netu. Sai siis istmeid liigutatud ja kogu autosisu uuesti üle vaadatud- mida ei ole seda ei ole. Siis ütlesin sõbrale, et kle tavai , ma nüüd lõpetan kõne , et mul telefon kadunud. Ja siis taipasin kui loll võib üks inimene olla.

Mõni aasta tagasi oli Tartu linnavalitsuses koosolek kokku lepitud kella 12'ks. Läksin hommikulveel töölt läbi, võtsin dokumendid ja hakkasin siis sõitma. Ilus ilm oli, päike paistis, raadiost tuli head muusikad tuju oli hea. Ühel hetkel sõitsin mööda suurest sildist "Pärnu". Koosoleku lükasin järgmisse nädalasse.

Eile siis selline lugu, tulen töölt lõunale, söök ilusasti valmis....kuna aega vähe ja naisel vaja poodi minna siis utsitasin tagant, et teeks kiiresti ja katsusin kähku-kähku söögiga ühelepoole saada...
Kõht täis, jäin naist ootama....naine tuleb koju, hakkab kraami kappidesse laduma ja jääb vaikseks, vaatab mulle otsa, ega lausu sõnagi.....mõtlen, et ei tea, kas olen miskit särgile jälle ajanud või.....
Tuli välja, et olin hoopis piimakannu kraanikausi peale kappi tõstnud, sinna kus klaasid käivad ja vorsti-juustu karbi leivakappi pannud....nujah mõtlesin....ja läksin tööle

mul just üks selline juhus tuli meelde: Sõitsin koju, samal ajal rääkisin telefoniga. Jõudsin maja ette ja autost veel välja ei tulnud, sest veel rääkisin edasi. Auto lülitasin küll välja, aga võtmed jäid süütelukku. Kõne lõpetasin siis ära, võtsin käekoti, astusin uksest välja ja lõin ukse väljaspoolt lukku (mida tavaliselt kasutasin toonase auto puhul, Sierra, ei viitsind võtmega keerata ja puldist kesklukku polnud). Hakkan siis altust kortermajas lahti tegema, aga võtit njetu (võti oli samas kimbus autovõtmetega). Otsin ja otsin, aga võtit ikka pole. No lõpuks siis meenus, et ma ei võtnudki võtmeid süütelukust välja. Seisin siis seal, võtmeid polnud, tuppa sisse ei saa... ajasin siis välja mingi lukumehe telefoninumbri, kes 5 mintsaga kohale vuras, 5 sekundit toimetas ukseluku kallal, küsis 400 ja sõitis minema.
Hiljem, umbes kuu hiljem, selgus, et mu autouksi keeravad lahti ka tavalised vasara võtmed

Kord preili doktorit külastades unustasin kiiruga need sinised haiglasussikesed oma jalavarjude otsa ja pool päeva rallisin nendega ringi. Alles mingis poes märkasin ja siis vist punastasin õige tugevasti

mina kui prilli kandja olen unise peaga prille otsinud.prillid muidugi olin enne seda juba ette pannud

Tuleb veel meelde selline lugu. Eelmine suvi, enne kui BMW ostsin soetasin endale viimase raha kokku ajamise ajaks ökonoomse vahetusauto - Moskvich 2140-e. Auto korralik ja kõik tore. Asi selles et lukk on ainult juhi uksel, enne väljumist on vaja siis seest kõik uksed lukku panna kui lahti on ja siis juhi uks väljast. Üks päev peale kooli tööle sõitma hakates TTÜ parklas olin olnud "kaval" ja aja säästmiseks vajutasin juhi ukse seest lukku ja lõin ukse kinni. Pärast selgus et sisemine lukustussüsteem ei ole mitte sama, mis välimine, nii et võti ei aitanud siin enam midagi. Sai siis hakatud lukkseppadele helistama. Küsitavad summad olid nii 300.- algavad, lääne autodele Hetkel rahaline seis ei lubanud sellise auto nimel nii suurt summat ohverdada. Teada trikk (mida oskasid ka luksepad ainult selle auto puhul soovitada) oli pagasnikust lahti keerata kaks mutrit , mis hoidsid kinni taga iste seljatude. Keerates need lahti sai istet alla painutades moodustadanii ~30cmse läbimõõduga prao.
Mina aga kokkuvõttes sealt läbi ei mahtunud, nagu selgus peale pikka punnimist (lõpuks aitas hädast välja sõber kes sealt läbi mahtus ja seest luku lahti tegi). Kujutan ette et see minu punnimine võis olla päris koomiline möödakäijatele, kes nägid meest mosse pagasnikusse abitult kuid järjekindlalt pugemas

Kokkuvõte oli see, et bussiga koju (tööle ei jõudnud) ja õhtu sõbra abiga saime mosse lukust lahti. Ei ole see mosse üldse ebaturvaline auto tuleb välja - kui vaja siis isegi omanikku ei lase sisse.

Asi juhtus siis ühe Lõuna-Eesti kuulsa baari juures. Politsei oli baarist ca 200m kaugusel ja võttis maha kõik kes baarist tulid. Kuigi mul lube ei olnud, olid sõbra load kaasas ja otsustasin õnne proovida. Auto oli siis 2 ukseline Ford Escort ja taga istus sõber tydrukuga ja mina olin ees enda tydrukuga.
Politsei peatas siis kinni ja sai esitatud nõutud dokumendid....kõik iluskena aga järsku tagaistmelt hõigati et "Kert lase pissile" aga lubade peal oli Lauri Sellepale vaatasin Politseionut kes muidugi muigas päris kõvasti ning soovis head reisi. olen 80% kindel et ta sai aru et load mulle ei kuulunud

Mu tüdruk elas kunagi mini-infarkti üle tänu mustale bmwle. Tuli mulle tööle järele ja ootas kunagise Tallinna Panga kõrval, kuulas muusikat, vahtis ringi, nagu ikka. Äkki rabati kõrvalistuja uks lahti, sisse sadas 2x2m mustas nahas veel mustema nahavärviga kapp ja käratas - pojeehali! Hirm oli selline, et mõte jäi ka seisma. Järgmisel hetkel vaatasid nad kapiga tõtt, millepeale kapp omakorda "tshert, nipraviljana mashina" ja kadus. Sellest ajast alates hoiab ta uksed alati lukus

Tanel k kirjutas:mina kui prilli kandja olen unise peaga prille otsinud.prillid muidugi olin enne seda juba ette pannud

prillidega seoses... elukaaslane tegi sügishakul laseroperatsiooni... ja nuh ta eluaeg prille kandnud.. peale operatsiooni 3-4 kuud lükkas näpuga ninapealt prille üles... mis siis, et prille polnud enam olemaski

Tarmo lugude peale venis igatahes suu parasjagu k6rvuni, eriti see telefoniasi (Tarmo, inimene on ikak loll t6esti ) Igasugu piimapakkide ja muude asjadega seoses on ka omal juhtunud sarnast- kord s6in vorstileiba kodus ja kuna v6ist ja vorstist oli järel ainult taara, siis v6tsin yhte kätte leivapätsi ja teise tyhja vorstinaha ja v6ipaki ja läksin prygikasti juurde ja avasin prygikasti kaane ja... väike pingete yleskruvimine nüüd ... kuni viimasel hetkel turgatas, et mida paganat ma siin teen nüüd oma aruga Ka päikseprille olen otsinud, mis loomulikult omal ees olid jne. Kahest telefonist olen yle s6itnud jne

Tartus kunagi ... ootasin tuttavat, peatus minu ees selline hall Senator takso ... mingi soomlane vudis majja sisse. Välja vudides hüppas aga hopsti mulle autosse ja kukkus soome keeles seletama, et kuhu sõita ... taksojuht kargas ees kiirelt välja ja tuli oma klienti juhatama, ma ei osanud nagu midagi öelda

Arumaeisaa, miks k6igile mingid v66rad autosse kipuvad hyppama Kuigi sellega seoses meenus ka omal yks juhtum ca paarkymmend aastat tagasi, kui yritasime lolli järjekindlusega yhte sikis sisse saada, aga no ei keera see v6ti, kuni avastasime, et p6hjus oli paar autot k6rval seisvas siksis, mille reg. märgid yhtisid ''päris'' meie auto omadega Sellised asjad juhtuvad, kui autod kuuluvad nö halli massi

Endal oli kunagi kolmandas või neljandas klassis käies juhus, et oli alanud just lõunavaheaeg ja kõik juba sööklas oma laudadesse kogunenud. Ja toit oli pandud laudadele suurtes kaussides. Sel päeval oli söögiks kartul vorstikastmega ja ma rabasin endale juba kartulid taldrekule ja siis jutuvadina saatel hakkasin ka kastet lahmima peale. Aga sekundite pärast teiste nägusid vaadates ja ka siis enda tegevust kontrollides selgus tõsisasi, et kaste ei jõudnud mitte minu taldrikusse vaid ma seda suure kulbiga kartulikaussi tõstsin. Ja ega keegi siis seda pläusti enam tahtnudki nii väga.

Proovige teha nii:
Jalutate tänaval. Hakkad ületama teed ja jalutad nagu muidu mees ikka.
Üks hetk ....KÕMAKI .... ja oled selili pikali keset tänavat. Püsti tõustes avastad, et olid lihtsalt tee piirdele otsa jalutanud

Mitu head aastat tagasi kui kimasin veel tumesinise E30-nega, tulen õhtul poest välja ja näen, ossa r..sk keegi kangutab mu auto kallal. Paar kiiremat sammu auto poole ja näen, et minu auto ust vahib üks suhteliselt imestunud näoga neiu ühes käes pakk ja teise käega keerab võtit. Nii asi selge inimene on autoga eksinud, kohe minu auto kõrval teine samasugune E30. Läksin siis neiu juurde ja juhatasin talle oma auto kätte. Autod olid päris sarnased ainult veljed olid erinevad.

Ühel ööl baaris natuke nokastanud olekus ka ja pea muutus raskeks, tuli väike tuku peale. Egas midagi, tukkusin seal mõned minutid ajan pea püsti ja tunnen, et krt prillid on unega maha lennanud. Egas midagi ronin siis baaris laua alla ja hakkan prille otsima. Sõber küsin mis sa seal otsid? Krt ole mees aita prille otsida kukkusid kuhugi maha! Siis vaadati mind küll selliste silmadega kuule sul ju prillid ees. Võisin ikka päris tobeda pildi jätta seal laua all roomates

Noores eas sai vara hommikul koju jõutud ja hirmus keefiri isu oli peal.
Sai see tasa ja hellalt külmakapist välja võetud, ühe käega võtsin kinni kilepaki nurgast, tõstsin rinna kõrgusele ja teise käega lõikasin kääridega sama nurga pakilt küljest. Püüdsin kukkuva paki kinni enne põrandat, mille tagajärjel pressisin kogu sisu välja.
Aga kurgivesi maitses kah hästi.

joomisegaseoses. sõber õppis sisekaitseakadeemias... ja sai siis mingi hetk seal tina pandud ja omekul kole pohmakas. akna peal piima pakk ja keefiri pakk... ok see et ta pakid segamini ajas see selleks
aga ta muudkui jõi ja jõi ja siis jäi silma pakipeal olev säilivus kuupäev millest möödas3kuud või sedasi... ja siis tyybil tuli kõik üles... ja muudkui tuli ja tuli

Sai ükskord noore poisina vanematega vanaemale külla sõidetud. Autoks oli tookord mosse 412, isa roolis, mina ees kõrvalistmel. Kuna oli pikk tee, olime kaasa ostnud 1,5 l värska vee. Noh, mingi maa juba sõidetud, teistel metsapeatus, mul kurk kuivas, haarasin veepudeli ja võtsin tõsise suutäie. Ja oh sa vanaraisk.... uks lendas lahti ja kõik mis suus oli, sai suure kaarega välja lastud.
Point oli selles, et isa, kuldse mõistusega, nagu ta mul on, oli kaasa võtnud ka 1,5 l pudeliga puskarit, mis ta ise keldris oli kokku keetnud, ning selle siis värska vee kõrvale pannud. Kahjuks juhtus mulle näppu see tulivee pudel. Pärast naljakuipalju.

Sama nali mul olnud sõpradega ... hommikul pohmaka peale õunamahla asemel keldrist 3L purgiga toiduõli kaasa võetud ja siis ikka otse purgist rindu tõmmatud ... päris libedalt tuli välja kõik

Kord olime elukaaslase autoga päälinnas käimas ja ta läks ühte poodi, kuhu ma sisse ei viitsind minna ja jäin autosse ootama. Mingil hetkel käisin korraks nurgataga põiel ja tagasi tulles võti enam ei keera, tee mis tahad. Tükk aega muukisin ja kirusin, lõpuks kükitasin lausa maha ja üritasin asjalikult edasi. Ärkasin aga selle peale, et elukaaslane mind paar autot edasi seistes hüüdis, et - mis teed seal Muidugi olin valet autot muukinud, hea et omanik peale ei sattunud, päris raske oleks selgitada olnud... Täpsustuseks veel niipalju, et mu elukaaslasel on pisike mazda kabrio, mina muukisin aga täiesti kaine peaga suurt nissan primera sedaani, ainult värv oli sama...

..äkki tasub selle vesipiibuga veidi ettevaatlikum olla?!?!

Charly kirjutas:..äkki tasub selle vesipiibuga veidi ettevaatlikum olla?!?!

Ettevaatus ei tee kunagi paha

Eelmine talv sai prügi välja viidud kell 2 öösel, ei tea isegi miks. Seljas koduriided(t-särk, lühikesed püksid ja miki hiire pildiga sokid:)). Trepikoja uks on aga selline iselukustuv tüüp ja nii ma seisin trepikoja ees, näost valge ja mõtlesin, et miks **** ma neid võtmeid ei taibanud kaasa võtta. Õnneks juhtus naaber kuskilt joomalt tulema ja lasi mu pika naeru saatel uksest sisse

ja viimasel ajal on poes maksmisega selline lugu kus maksad sularahas ja annad tsekile allkirja ja ootad, et müüja selle endale võtaks. Väga tobedate nägudega vaadatakse ikka

Seoses autode ja parkimisega tuli meelde , et mul naine oluliselt ei vaata, kas on minu auto või ei ole.Värv enamvähem sama ja siis sammud sinnapoole.
Mitu korda kuskil kaubanduskeskuse parklas saanud naerda, kui võõra masina ukse kallal kangutab.

Käisin tol ajal neljandas või viiendas klassis ja kuna kooli oli suht pikk maa siis paps viskas mu tsikliga teinekord ära. Tsikliks siis vene M750 ja külgkorviga. Liiklusohutus oli juba tol ajal suht selge ja mina istun korvis peas "munakoor". Jõudsime kohale, ma ronin korvist välja, papsile pakaa ja kooli poole. Jõuan kooli garderoobi ja võtan jopet seljas, vahetan sussid ka ära ja hakkan juba minema, tunnen miskit valesti. "Munakoor" muidugi peas ja rihmadega ilusti kinni... Hea, et teised lapsed ei näinud - selline asi oleks ikka jube mark olnud...

Teine lugu sellest ajast kui juba bemmiga ringi kärutasin.
Läksin koos naise ja vanematega Hiiumaale suvel. Masin praami peale ja ise tekile päikest ja tuult nautima. Mingi hetk turgatas pähe, et krt, kas kässar ikka sai peale. Midagi - lippasin autodekile ja vaatama, kus ma ta jätsin. Vaatan ringi - pole! Ah, mõtlesin, teisel pool siis. Ronisin teisele poole - olemas. Vaatan sisse - krt, kässar maha ununenud! Seda ei paanud ähmiga tähelegi, et käik oli sees. Võtan taskust puldi ja kukkusin nuppu pressima. Mul masinal Cobra signa peal ja suht lähedalt võtab. Litsun seda nuppu, nii et pöial sinine - ei midagi... Tõmbasin hinge, enne kui võtmega ukse kallale lähen, vaatan korraks ringi - teine samasugune masin kohe selle taga, mida ma üritan muukida... Vaatasin uuesti seda muugitavat - sisu kuidagi teistsugune... Loomulikult olin autod segamini ajanud.... Kässar oli õnneks ikka peal

Siin alguse poole keegi kirjutas, et oli kogemata püksid unustanud jalga panna kui ujulasse läks.
Eelmise reede hommikul nägin pea sama olukorda pealt Pärnus Paradiisi ujulas. Olin juba tükk aega seal solberdanud, kui basseini libises üks paarike. Tibi natuke üritas ujuda ka aga kutil sai suht kiirelt villand ja läks välja. Mõne aja pärast tagasi ja ülekere punane kui vähk (saunast vast)... ja püksata. Teisest basseini otsast ei saanud hästi aru, kas see oli tal oli see sihilik või kogemata aga kadus suht nobedalt sealt...

Samal hommikul ujula dushiruumis.
Olin just lõpetanud väikse pesu ja võtsin ujukad kätte, et neid jalga tõmmata, kui keegi koputab basseini poolt dushiruumi uksele. Minuga koos veel mingi soome vana ennast pesi seal. Seisin seal ukse ees nagu soolasammas ja ei osanud A-d ega O-d kosta. "Sisse" oleks kuidagi tobe olnud. Ise mõtlen veel, et miks keegi üldse peaks sealt poolt sellele uksele koputama.. Enne kui liigutada jõudsin, läks uks lahti ja üks soome memm vaatab sisse, vaatab mulle otsa, lasi korraks pilgul langeda... Mina seisan ja hoian ujukaid kramplikult ees Siis memme hüüab: "Pekka!". Vana kes seal pesi ennast, haaras shampoonipudeli ja kappas uksele kohe...

Parimat,
Neeme

Keerasin terve elamise segamini otsides võtmeid(arstile aeg kinni pandud) loopisin konkreetselt KÕIK asjad ringi korteris. ca 1.5 tundi märatsemist, soome-eesti-vene keeles vandumist ja võtmed ilmusid imekombel kätte.
Telefoniga sama lugu, lõpuks proovisin telelefoniga endale helistada ja siis alles sain aru.

koristamine sisustas mõlemat päeva

Mina, kes ma selline hommikuse unega, panen kella alati täpselt helisema. Näiteks 07.37. Esimene asi muidugi kohvi jooksma, siis muud toimetused ja lõpuks siis üks suits ja kohvi kallale.
Aastas ikka paar korda juhtub, et see kohvi joomine jääb sootuks ära- ja seda kõike selle pärast, et unise peaga haaran külmkapist, plastikust piimakannu, kus peaks piimapakk sees olema- on aga keefiir või sootuks jogurt. Mina aga muidugi kallan harjunud liigutusega selle kõik rõõmsalt kohvi peale

Üks eriti valulik juhtum veel kümnekonna aasta tagant:
Peale suuremat joomingut minu kodus küllatulnud läti sõpradega (kellest üks oli Riia politseikomissar) oli hommikul ikke vääääga s..t olla. Olin esimene kes üles ärkas miskipärast, ning teisena ärkaski toosama läti pollar. Varsti jõudsime ühiselt arusaamisele, et ainuke mõistlik tegu on nüüd viimased jõuvarud kokku võtta, ning poest õltsi tuua ning asusimegi kahekesi vaevarikkale paarikildisele teekonnale. Poes tunnetasime, et nüüd pole aeg tervise arvelt kokku hoida ja võtta tuleb ikka kõige paremat ja kallimat õlut, ning selleks tundus olevat üks välismaine ilusate siltidega pudel, mis vist oligi ainuke importõlu tol hetkel seal poes... Suurte õllekottidega lõpuks koju jõudes, omal pingutusest peaaegu pilt taskus, ning peale paari esimese õlle kiiret ärajoomist selgus aga tõsiasi, et olime ostnud alkoholivaba õlut, ning pole vist vaja mainidagi, et selle peale läks olemine ja tuju veelgi kehvemaks

Tarmo kribas :

Seoses autode ja parkimisega tuli meelde , et mul naine oluliselt ei vaata, kas on minu auto või ei ole.Värv enamvähem sama ja siis sammud sinnapoole.
Mitu korda kuskil kaubanduskeskuse parklas saanud naerda, kui võõra masina ukse kallal kangutab.

Sa olid oma auto mulle ammu maha müünud ja kulgesid juba mõnda aega sinitraktoriga kui mingil uute liikmete kokkusaamisel lahkumise hetk kätte jõudis, seadis su kaasa ka sammud minu auto poole
Seega ei ole isegi värvis temapuhul vahet