TÄHELEPANU! ´71 Chrysler Imperial ja ´74 Chevrolet ElCamino

[qzx]

Segaduste vältimiseks on soovitav mitte osta järgnevaid autosid. Kui keegi tuttav soovib osta, siis on mõistlik temagi tähelepanu juhtida asjakohasele infole tqhq foorumis:

Teemakäsitlus

Chrysler Imperial 1971 http://usaraud.ee/?id=5_5_20_2


Chevrolet ElCamino 1974 http://usaraud.ee/?id=5_5_20_62

[kapa]

Lugesin ,teema läbi . Kui läbi kohtute ja muude jamade ei saa siis oleks imelik öelda ,et ei poolda omakohut:P Mina paneks selle auto mis seal maja kõrval asetseb põlema , nii et põleb ka pool maja . Vanadel autodel ikka on lekkeid.

[ImreR]

Lugesin ka enamuse teemast läbi ja ei usu, mis toimub siin banaaniriigis
Mitte kellegi peale ei saa loota, vaid iseenda. Kui kohus ja politsei sind ei aita, siis tõesti pole muud kui omakohus.
Alati on ju olnud küsimus, mida teha kui keegi sinu naist, last või kodu ründab? Kas üritad käepäraste vahenditega oma elu ja vara päästa? Usun, et see polegi küsimus üldse, isegi siis kui pätt saab otsa, peaks see olema õigustatud...
Haige maja!

Endal olnud ka paari auto müügiga väikseid probleeme. Noh pole kohe pabereid ringi vormistatud(ostu-müügilepinguga müük) ja olen saanud päris tigedaks. Ilmselt on ikka mul olnud õigus ka nii käituda, ma ise vähemalt arvan nii. Kuigi ostjad(ühel juhul juba kolmas ostja, samalajal kui auto oli ikka veel minu nimel) on alati mind justkui süüdistanud, et miks ma kurjustan ja et kõik on seaduslik jnejne. Eriti täpne ja korrektne peab olema ikka oma varaga. Enam väga ei tahagi müüa mingite paberitega, ikka otse arki ja asi mutt(sama siis ka ostmisega). Garaaži enam ka ei julge otsida oma hobiautole, oht ilma jääda on meeletult suur

[eero]

Olen üürileandja olnud ja puutund kokku piisavalt keissidega kus üürileandja pandiõigust kasutada on vaja olnud. Kui võlasummad on suured, siis ei ole üürileandja mingi hea mees ega viitsi sadu tuhandeid lihtsalt korstnasse kirjutada.

Seadusesilma siin ei tasu süüdistada, asi on JOKK. Üürnik oleks pidanud üürileandjat teavitama enne pandi seadmist, mis ei kuulu talle. Kui seda ei tehtud, siis ongi nii nagu on. Üürileandja võis muidugi arvata või teada kuid ei pidanud teadma, et kola pole üürniku oma. Aga sarnasel juhul ei tahagi üürileandja teada kelle kola on, peaasi et oma kätte saab võlgniku käest.

Kahjulugu vaiieldamatult. Tuleb lihtsalt ise ettevaatlik ja vähem heausklik olla enne oma asjade kellegi hoolealla andmist Loll tagantjärgi tarkus, aga ju teemaalgataa teab seda isegi juba ammu.

Sry.

[2XX5]

Kui võlasummad on suured, siis ei ole üürileandja mingi hea mees ega viitsi sadu tuhandeid lihtsalt korstnasse kirjutada.

Seadusesilma siin ei tasu süüdistada, asi on JOKK. Üürnik oleks pidanud üürileandjat teavitama enne pandi seadmist, mis ei kuulu talle. Kui seda ei tehtud, siis ongi nii nagu on. Üürileandja võis muidugi arvata või teada kuid ei pidanud teadma, et kola pole üürniku oma. Aga sarnasel juhul ei tahagi üürileandja teada kelle kola on, peaasi et oma kätte saab võlgniku käest.

Kõik võib ju õige olla, et üürileandja tahab oma osa kätte saada ja ei tunne huvi kelle kola ta maha müüb, aga.. Tegelikult peaks üürileandja kottima seda kes võlgu on.Korralikult. Ja kui on tõesti suhtumine, et müüme kama maha, saame oma raha ja nägemist, siis TULEB arvestada, et keegi kuskilt välja ilmub ja oma asja tagasi nõudma hakkab. Kas siis viisakalt ja kõrvad ludus, või suure löögijõuga. Viimane variant võib lõppeda väga kurvalt. Heausksused ja JOKK´i ja muu möga võib siis heaga ära unustada.

[eero]

Ega me metsikus läänes ei ela. Üürileandja saadab viimasel juhul viisakalt kohtukutse ja kola endine omanik saab selle löögijõu eest siis arve ka veel peale istungit. Nii asjad ongi.

Ma olen sarnaselt isegi liisingule kuuluvat sisseseadet mitme miljoni eest üürnikult pankrotiprotsessi käigus pandiõigusega ära võtnud ja pangal(liisingul) polnudki lõpuks muud teha kui maksiski kõrvad lontis kompromiss-summa meile, et endale kuuluv kätte saada Istusime lauataga nii mitmeid kordi ja kaua et halb hakkas, kiristas hambaid küll ja võitles juristidega, aga midagi polnd teha. Me olime isegi head mehed, et ei tahtnudki rohkem saada kui meil tegelikult vaja oli nö. mitte kola tegelikku väärtust.

Et elu on karm. Kes ees see mees täiesti kehtib.
Ma ei vaidle, et nii on väga inetu asju ajada, aga keegi pole huvitatud lossi kandma. Targem ja kiirem jääb ellu.

[tramtram]

jääb mulje, et on savi inimesest, kes ei ole milleski süüdi ja tema vara omastamine on siis aus?
kui võlgniku käest raha ei saa, siis võtame teistelt, kes ei ole asjasse segatud aga kuna mul võimalus on, siis pohh... peaasi, et mina oma nutsu saan?

[Heigo_K]

Kes veel ei tea, siis tegu on sama isikuga.
http://foorum.bmw-club.ee/viewtopic.php ... #p14298072
Ainult et nüüd on "pooled" vahetunud kannatanust- "heausksest ostjaks"

[ruut]

Ega me metsikus läänes ei ela.

Et elu on karm. Kes ees see mees täiesti kehtib.
Ma ei vaidle, et nii on väga inetu asju ajada, aga keegi pole huvitatud lossi kandma. Targem ja kiirem jääb ellu.

Kes ees, see mees ongi ju metsiku lääne mentaliteet.
Autode ostjal oli ju väga hästi teada, kellele need garaažis olnud autod kuulusid. Tsitaat kannatajalt tikutakust:

19.04.2010 kell 21:56 helistas priit uuesti. Ning minu nõudmise peale tutvustas ennast täisnimega Priit Kass ning teatas, et tema kätte on sattunud minule kuuluv auto Imperial mille ta oli väidetavalt ostnud kuu aega tagasi Tiigi Kinnisvara käest.

Priit Kass soovis minu käest kui auto omanikult saada tehnilist passi.

Mindi teadlikult "Kes ees - see mees" skeemile. Õiglane oleks olnud asjaosalistel autode omanike müügist teavitada aga mindi skeemitamise teed ja kui omaniku käest dokumente kätte ei saanud, siis aeti asju ümber nurga.

[kuri sipsik]

Tahaks ropendada
Kuidas küll sellised inimesed magada saavad Ja südamest tuleb minupoolne kaastunne auto (autode) omanikele

[dann875]

olen isegi autost kunagi ilma jäänud, väga kahju, et sellised tolgused lubavad endale, mida tahavad

[eero]

Ega me metsikus läänes ei ela.

Et elu on karm. Kes ees see mees täiesti kehtib.
Ma ei vaidle, et nii on väga inetu asju ajada, aga keegi pole huvitatud lossi kandma. Targem ja kiirem jääb ellu.

Kes ees, see mees ongi ju metsiku lääne mentaliteet.
Autode ostjal oli ju väga hästi teada, kellele need garaažis olnud autod kuulusid.

Nojah, selle vahega, et metsikus läänes oli mees see, kes kiiremini lõi ja lasi, tänapäeval see, kes kiiremini paberi ukse alt sisse lükkab.

Minu juttude mõte on öelda neile, kes seda ei tea veel, et meie seadusesse on sisse kirjutatud üürileandja jaoks instrument, mida ta saab kasutada halva üürniku käest oma raha kätte saamiseks. Sellega tuleks arvestada, et selline võimalus on oma asjadest ilma jääda kui ei vii ennast kurssi ruumide omandisuhtega oma asjade kellegi hoolde andmisel.
Ehk on kellelgi kunagi abi. Seda mis siin juba toimunud on enam pöörata ei saa kahjuks. Kui siis tõesti ainult välja osta.

Ropendamine ja kirumine ega ka peks vms ei aita kuigi on ilmselgelt põhjendatud.
Kui aga nüüd oligi kohe algselt üürniku ja üürileandja kokkumäng eesmärgiga asjad sinnamaale lasta kuhu nad läksid, siis on muidugi kriminaalne koosseis.

Mina rääkisin eespool sellest aspektist, et ruumide omanik andis ruumid üürile heas usus; üürnik, kes autod üürilepingu alusel tema valduses olevatesse ruumidesse hoiule võttis ei saanud majandamisega hakkama ja üürileandja pantis lõpuks viimase võimalusena tema ruumide sisustuse (Poleks ta seda teinud oleks ta ise rikkunud äriseadust).
Siis alles tuli mängu kurikuulus Priit, kes nägi teenimisvõimalust ja ostis asjad ruumide omaniku käest ära.

Oli ni?

[andresv]

Kas tõesti on seaduses punkt, mis võimaldab ilma omaniku nõusolekuta osta/omistada võõrast vara?

[tramtram]

EV põhiseadus:
§ 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus.
Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik.
Pärimisõigus on tagatud.

järelikult ilma kohese ja õiglase hüvitiseta on võõrandamine seaduse vastane.

[eero]

VÕS §305 Üürileandja pandiõigus

(1) Kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded.
(2) Pandiõigus ei ulatu asjadele, millele ei saa pöörata sissenõuet.
(3) Üürileandja pandiõigusele eelnevad kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule, samuti üürniku valduses olevatele asjadele, mis on omanikult või eelmiselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil omaniku või eelmise valdaja tahte vastaselt valdusest välja läinud.
(4) Üürileandja pandiõigusele kohaldatakse asjaõigusseaduses vallaspandi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.

Ühesõnaga, üürileandja saab iga asja kohta, mille kohta pole ette näidata üürileandja allkirjaga paberit tõendamaks, et ta on seda lugenud ja teda on teavitatud asjade üürnikule mitte kuulumisest, et ta ei teadnud asjade üürnikule mittekuulumisest.
Väike erinevus siin muidugi võiks olla esemetega, mis on registris - nagu autod - võrreldes esemetega, mida ei registreerita Võiks olla vaidlemise koht. Registreeritud esemete kohta ei saa päris öelda, et üürilendja ei pidanud kuuluvusest teadma.

Aga veel 1 tähelepanek seoses eelpoolviidatud §305 lg4. Nimelt AÕS §292 ütleb, et pandipidajal on õigus panditud asi maha müüa, aga §294, et müük peab toimuma avalikul enampakkumisel

[tramtram]

Põhiseadus 1 : VÕS 0
kutupiilu põhiseaduse vastu ei saa millegagi!

[eero]

EV põhiseadus:
§ 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus.

[tramtram]

loe ikka praragrahv lõpuni, võõrandamine ainult kohese ja õiglase hüvitise eest.

[eero]

No siis on ju korras. Mine küsi meeste autod tagasi. Peaks saama ju.

[2XX5]

VÕS §305 Üürileandja pandiõigus

(1) Kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded.

(3) Üürileandja pandiõigusele eelnevad kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule, samuti üürniku valduses olevatele asjadele, mis on omanikult või eelmiselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil omaniku või eelmise valdaja tahte vastaselt valdusest välja läinud.

Hoiule toodud autod ei saa olla sisustus ega ruumi kasutamise juurde kuuluvad vallasasjad. Küll saab sisustus ja ruumi kasutuse juurde kuuluv vallasasi olla mitu miljonit maksev sisseseade nagu Eero näiteks tõi.

Samuti saab öelda, et need autod ON omaniku tahte vastaselt valdusest välja läinud- omanik pani asja hoiule, kodanik üürileandja vahetas mingil imelikul põhjusel(üürnik jäi võlgu) lukud ära ja omanik enam asja kasutada ei saa.

[eero]

Jap, viimasega nõus.

[2XX5]

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-8-08

Riigikohtu seisukoht. Pikem lugemine.

[raimo_r]

Kui ma nüüd ei eksi, siis huvipakkuvad lõigud on:

...
Võlaõigusseaduse § 305 lg 1 kohaselt on üürileandja pandiõiguse ulatuse määramisel oluline, kas üüritud ruumis asuvad vallasasjad kuuluvad üüritud ruumi sisustusse või selle kasutamise juurde. Ruumi sisustusse kuulub esmajoones mööbel, äriruumi puhul ka nt kaubariiulid, statsionaarsed masinad ja seadmed. Ruumi kasutuse juurde kuuluvad vallasasjad on kolleegiumi arvates esmajoones sellised vallasasjad, mis võimaldavad ruumi sihipärast kasutamist või teenivad seda. Bürooruumide kasutamise juurde kuuluvad nt arvutid, koopiamasinad jms. Kui tegemist on kaupluse- või kaubalaoruumidega, kuuluvad kolleegiumi arvates ruumide sihtotstarvet arvestades ruumide kasutamise juurde ka sinna müügiks toodud või sel eesmärgil ladustatud kaubad.

Seaduse kohaselt ulatub pandiõigus seega eelduslikult kõigile üüritud ruumis asuvatele vallasasjadele. Erandiks on VÕS § 305 lg 2 kohaselt asjad, millele ei saa pöörata sissenõuet, st esmajoones täitemenetluse seadustiku §-s 66 nimetatud asjad. Üüritud ruumi sisustusse või kasutamise juurde kuuluvaks ei ole ajutiselt ruumi toodud asjad, mille sihtotstarve ei ole kuuluda ruumi sisustusse või selle kasutuse juurde.

12. Üürileandja pandiõigus ei ulatu VÕS § 305 kohaselt mitte üksnes üürnikele kuuluvatele asjadele. See ilmneb üheselt VÕS § 305 lg-st 3, millest järeldub, et üürileandja pandiõigusega võivad olla koormatud ka kolmandate isikute vallasasjad, mis asuvad üüritud ruumis. Ka need vallasasjad peavad vastama VÕS § 305 lg-te 1 ja 2 üldistele nõuetele, esmajoones peab olema tegemist üüritud ruumi sisustusse või selle kasutamise juurde kuuluvate vallasasjadega.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Sellest järeldub, et üürileandja võib eeldada, et kõik üürniku valduses olevad vallasasjad kuuluvad üürnikule.
...

13. Kui kolmandad isikud soovivad oma asjad üürileandja pandiõiguse alt välistada, peavad nad tagama, et üürileandjat nende omandist asjade ruumi viimisel viivitamata teavitataks. Loomulikult võivad üürileandja ja üürnik üürileandja pandiõiguse ka juba üürilepingus välistada või nt piirata selle ulatust vaid üürnikule kuuluvate asjadega, sõlmides selliselt lepingu asjade omanikuks olevate kolmandate isikute kasuks. Üürileandja võib ka üürnikuks mitteoleva asjade omanikuga sõlmida kokkuleppe, et pandiõigus ei laiene tema asjadele.

Lisaks on asju, mille puhul üürileandja ei saa tugineda AÕS § 90 lg 1 eeldusele, kuna ta võib järeldada, et need asjad ei kuulu üürnikule ega taga seega üürileandja nõudeid üürniku vastu. Sellisteks asjadeks on näiteks üürniku kui ettevõtja klientide poolt ajutiselt ruumi (nt remondiks) toodud asjad. Kolleegiumi arvates ei ole üürileandja teadmisele või teadma pidamisele vaja esitada väga suuri nõudmisi. Esmajoones ei pea üürileandja asjade ruumi toomisel teadma, millisele kolmandale isikule konkreetselt asjad kuuluvad, oluline on aga, et need asjad, mis üürnikule ei kuulu, oleks identifitseeritavad.