Elektriautorubriik

[Jokker]

Eks naftahaisuga karvane käsi üritab seda üritust mõjutada nii kuis võimalik
Tegelt ju elektriauto ehitus kõvasti lihtsam võrreldes sisepõlemismootoritega, oleks ainult see akude areng kiirem, parem ja mõjutamata.

[ttsys]

Pole seal mingit vandenõu. Keskajal oli planeet Maa liikumine vähemalt sama suur vandenõu. See on puhas valdkonna elektroonika tehnoloogiline suutlikus. Asi on "mingist pistiku" tegemisest väga kaugel ehk sisuliselt see pistik ei omagi mingit tähtsust.

[Muhv]

No eks ma siin vähe liialdan ka, aga:
Täna on põhimõtteliselt olemas meil Mennekese, Sae 1772, ac type 2, CCS, chademo, tesla supercharger... Kõik tegemas sama asja ja enam-vähem sama moodi. Üksteisega valdavalt läbi ei saa, mis tähendab, et bemmimees, nissani mees ja tesla vana peavad käima kõik erinevates kohtades tankimas. Kui palju paralleelseid võrke on vaja välja ehitada! Jabur. Euroopa parlament proovis põhimõtteliselt chademole käru keerata, miks? On ju see täna isegi Euroopas levinuim DC võrk.

[ttsys]

Nujah, sünagoogil, kirikul ja templil jne ka pakkumine aga ikkagi kõnetab erineva ajaloo ning veendumustega kliente, kui kõnetab .

[arnis]

No tegelikult ma ei mõika ise ka, mida peale hakata pistikute ja pesadega.

KINDLASTI oleks vaja 3-faasiline variant koduseks tankimiseks ja KINDLASTI
on vaja alalisvooluvariant, tulevikus läheb see aina võimsamaks ja võimsamaks.
Kõigile on selge, et 500V jääb pinge piiriks, kuid ampritega kokkurääkimist pole.

Selge on see, et kiirlaadimiseks kolmefaasiline vahelduvvool ei sobi ja jutul lõpp.
Kiirlaadimiseks peab elektrit muutev seade olema laadimisposti kõrval kinnisvarana.
Selge on ka see, et igale poole kodudesse sellist seadet ei ole mõtet ega ka vajadust
installeerida, kuna 3x16A on kodude (ükskõik milliste) juba täislaks (55km/h).




Misasi see on? NOT ACCEPTABLE. Pistik, millest saab korraga kasutada ainult 50%?



Kui PEAB olema ainult ÜKS pistik, siis ükski praegu populaarsetest lihtsalt ei sobi.
Kuna kolmefaasiline variant nõuab vähemalt 5-te lahjema paksusega kontakti,
DC aga superjämedaid, aga paarisarv, siis vastuseks on 6 lahjema paksusega
ja vist üks peenem kontakt infoks. 6 lahjemat jaguneb + + + - - -. Sellest saaks
päris korraliku KIIRE alalisvoolu kontakti. Sobib nii EU kui US alalispingeks.
Sobib US ühefaasiliseks ja sobib EU kolmefaasiliseks. DC on igal pool samasugune.
Hetkeolukorras üritatakse DC ja AC pinne eraldi hoida, mis tundub kahtlane
Võideldakse minimaalsete kontaktide arvu nimel. Tulemuseks on see mis praegu on.

Psühholoogiliselt ei ole rahvad nõus leppima teise mandri pinnide arvuga. 6 tuleb
aga hoopiski nende ühisest, alalisvoolust, täpsemini, amperaaži nõuetest.

Mennekes Type 2 on peaaegu ideaalne. Puudu on üks jäme klemm, et laadida üle 70kW

See viimane aga on urood, millel pole tolku. Uroodlaadijaid ei saa kasutada Type2 autod.
Kui teha 6 jämedat, siis on kindel, et kõigile jätkub. Ainult ümberlülitustehnoloogia
võib jääda küsimärgi alla, kuidas teha nii, et auto 100% tõenäosusega õige lülituse teeb.

[Muhv]

Jutt täitsa loogiline, ainult et - see uroodlaadija ongi euroopa uus standard CCS, mille taha on täna kogunenud kõige enam autotootjaid. Nende põhiliseks ühisosaks on peamiselt Euroopa päritolu ja fakt, et enamusel neist veel tõsiseltvõetavat EVd ei olegi! Kogu Euroopa peale on vist laadijaid vaid tiba rohkem kui meie pisikesel ääremaal chademo-sid. Täitsa tore valik eurooplasele. IMHO ei tee see muud kui tõukab ratsionaalselt mõtleva eurooplase EVdest eemale.

Cool!

[Mario Kadastik]

See CCS frankenplug on tõesti jubedus. Ma ei saa aru miks nad ei võiks lihtsalt Tesla superchargerite otsikut litsenseerida või lobistada, et Tesla selle standardi vähemalt välja annaks isegi kui see eeldab autentimist ja seetõttu annab Tesla SC-des ainult Tesla autodele tasuta laadimise. Tegemist on tavalise Type-II otsikuga auto poolel mistõttu saab kõigist Type-II AC laadijatest laadida, samas täpselt samasse auku läheb Tesla enda SC otsik millel on teatud pinnid lihtsalt pikemad ulatudes sügavamale ning triggerdades sellega DC laadimise. Seega täpselt sama pistik aga kasutatakse 3D positsioneeringut, et aru saada kas AC/DC laadimine. Ja ometi suudab Tesla sellest läbi pumbata 135kW võimsust. Minumeelest on see neist kõige elegantsem lahendus siiani tagades ühe ainsa kompaktse laadimis otsiku mis on võimeline tegema nii AC kui DC laadimist.

[Muhv]

See on umbes sama nagu hoonete energiatõhususega. Igal riigil oma standard, sest oma ülikooli teadlased vajavad ju ka tööd. Eesti paraku nii vaene, et tõsiseltvõetavad teadust hoonete energiatõhususe vallas ei tehta, seega implementeerisime saksa malli.

Vahel on hea olla vaene - väldib tobedusi.

[arnis]

Tegemist on tavalise Type-II otsikuga auto poolel mistõttu saab kõigist Type-II AC laadijatest laadida, samas täpselt samasse auku läheb Tesla enda SC otsik millel on teatud pinnid lihtsalt pikemad ulatudes sügavamale ning triggerdades sellega DC laadimise. Seega täpselt sama pistik aga kasutatakse 3D positsioneeringut, et aru saada kas AC/DC laadimine. Ja ometi suudab Tesla sellest läbi pumbata 135kW võimsust. Minumeelest on see neist kõige elegantsem lahendus siiani tagades ühe ainsa kompaktse laadimis otsiku mis on võimeline tegema nii AC kui DC laadimist.

Olen sinuga ühel lainel. Pärast pikka mõtlemist leppisin, et aastal 2013 EI SAA Euroopas loogilisemat lahendust Tesla S-ile kui lisavõimalusega Mennekes Type2 ehk umbes SuperType2.
Kurb, et CCS on i3-ede ja paljude muude tõttu juba ründamas

Kiirlaadija Eestis

Väljundid
CHAdeMO standardile vastav alalisvoolu kiirlaadija nimivõimsusega 50kW
Vahelduvvoolu laadimispistikupesa Type 2 (nn Mennekes pistikule) nimivõimsusega 22kW

Nii et senimaani kuni CHAdeMO adapter pole välja tulnud saab nendes Eesti-Jaapani laadimisputkades
laadida standardvarustuse puhul 11kW-ga, ehk 55km/h ja odava lisa eest 22kW-ga, ehk 110km/h.
Sama kehtib ka koduseks laadimiseks, kuni 110km/h, kuid siis hakkab peakaitse piiranguid seadma.
3x16A on kerge pääseda ka ilma ampritasudeta. Üle 63A aga tulevad teised reeglid.
Momendil mil adapter välja tuleb, saab Eestis laadida kuni 250km/h, mis on pool superchargerist
Meil on neid Eestis kordades rohkem kui vaja oleks. Mis on nii halb kui ka väga hea uudis.


Loominguliselt mõeldes tuleb tulevik vast selline, et Euroopas on mingil määral Superchargereid, mis
on Tesla "SuperType2" otsaga ja massiliselt tuleb CCS-e. See aga vihjab sellele, et tuleb veel viimane
adapter lisaks CHAdeMOle, see on CCS-"SuperType2", mille ülesandeks on teha vasakust parem:

[Muhv]

Miks te väljendate laadimiskiirust km/h ühikuga? Midagi subjektiivsemat olla ei saa kuna see sõltub ju tohutult autost, selle tarbimisest ning akupanga suurusest. Või tahate tõesti väita, et tund aega 11kw näinud Tesla S sõidab sama kaugele kui i3?

Kuna kõva Tesla kiitmine siin käib, siis kuidas kommenteerite neid arvutusi, et Tesla 85s süsinikjalajälg on tänu oma suurele akupargile suurem kui nii mõnelgi bensuröövlil? Kohati kutsutakse neid suisa söeveduriteks

IMHO on üks EV omamise põhjuseid keskkonnasäästlikus. Suure akupargiga traditsioonilise ülesehitusega autod (loe: Tesla S) parimat tulemust siin garanteeritult ei saavuta. Oluline on sõiduki kaal ja kaalu järgi optimeeritud akupakk. Eesti oludes võiks selleks olla 25 kw. Sellega saaks ühest riigi otsast teise ja kiirlaadijaid on meil piisavalt. Linnaautole piisaks suisa 15 kw. Milleks vedada kaasas rasket akupakki kui seda vaja pole? Kannatab kulu/km kohta ning keskkonnasääst halveneb.

[Mario Kadastik]

Miks te väljendate laadimiskiirust km/h ühikuga? Midagi subjektiivsemat olla ei saa kuna see sõltub ju tohutult autost, selle tarbimisest ning akupanga suurusest. Või tahate tõesti väita, et tund aega 11kw näinud Tesla S sõidab sama kaugele kui i3?

Kuna kõva Tesla kiitmine siin käib, siis kuidas kommenteerite neid arvutusi, et Tesla 85s süsinikjalajälg on tänu oma suurele akupargile suurem kui nii mõnelgi bensuröövlil? Kohati kutsutakse neid suisa söeveduriteks

IMHO on üks EV omamise põhjuseid keskkonnasäästlikus. Suure akupargiga traditsioonilise ülesehitusega autod (loe: Tesla S) parimat tulemust siin garanteeritult ei saavuta. Oluline on sõiduki kaal ja kaalu järgi optimeeritud akupakk. Eesti oludes võiks selleks olla 25 kw. Sellega saaks ühest riigi otsast teise ja kiirlaadijaid on meil piisavalt. Linnaautole piisaks suisa 15 kw. Milleks vedada kaasas rasket akupakki kui seda vaja pole? Kannatab kulu/km kohta ning keskkonnasääst halveneb.

EV omamise üheks põhiomaduseks on seni olnud keskkonnasäästlikkus, selle rohelise argumendiga on üritatud neid siis müüa kuna nad olid saamatud kõikides teistes kategooriates. Tesla Model S on kompromissideta auto omades piisavat range, kiirendust, mahtu ja mugavust, et konkureerida ülemise otsa bensukatega täiesti sõltumata oma ökonoomsusest

See CO2 jalajälje värk on tohutu debatt kuna enamus uuringuid mis on näidanud, et BEV-d on saastavamad on tellitud naftafirmade poolt ning jäetakse väga suur osa bensu ahelast samuti uurimata. Eestis meil tõepoolest eluaegne CO2 teema väga imeline pole kuna meie elekter tuleb põlevkivi ahju ajamisest. Samas akupakkide tootmine minuteada ei ole nii tohutu kuluallikas ka nüüd. Sinna alla pannakse kogu kaevandamine kõikidele algkomponentidele jne koos tootmisega. Tesla liigub selles suunas, et akupakkide tootmine viia toornaine sisendini enda kätte ning teha see tootmisprotsess roheliseks ehitades tehase kuhugi kus saab kasutada 100% päiksepaneelide energiat tehase käimas hoidmiseks. Samuti ehitatakse sinna recycling (see on tihti loetud suureks reostuse allikaks kuna enamus researche eeldavad, et akupakk lihtsalt visatakse prügimäele). Kui elektri tootmine läheb üle taastuvate allikate või vähemalt mitte reostavate peale (tuumajaam näiteks oleks imeline lahendus), siis läheks kõik EV-d koheselt hetkega ökonoomsemateks. Ja keskset tootmist on efektiivsem ümber teha kui igat sõitvat tarbijat. Samuti on EV-d võimelised taaskasutama ca 90% algsest talletatud energiast edasi liikumiseks samas kui bensukatel on see vaid mõnikümmned protsenti, enamus läheb kuumuseks. Bensiini kaevandamine, rafineerimine ja transport jms on samuti suht reostavad tegevused.

Ja mina küll aru ei saa kuidas saaks olla 25kWh akupakk piisav kui sa sellega Tartu ja tagasi ei saa sõita? Tavalise bensukaga sa ei pea vahepeal tankima kui sa edasi tagasi otsa järjest sõidad, miks sa peaksid EV-ga? Ja Model S on esimene auto mille puhul kehtib sama kuna 85kWh akupakiga saan ma rahus sõita edasi tagasi Tallinn-Tartu-Tallinn. Samuti tahan ma minna näiteks Riiga aeg-ajalt, see on ~300km ning ma olen nõus, et Riiga sõidul on normaalne sihtkohas laadida seega sõidan Riiga, panen auto laadimisjaama ja 1h pärast CHAdeMO laadimisega on koos algse reserviga piisav maht olemas, et tagasi Tallinna sõita. Räägi kuidas sa seda 25kWh või 15kWh akuga teed? Ja mitte kõik ei taha pisikesi linnapunne vaid inimesed tahavad asendada oma tavaautod ehk siis auto peab olema võimeline mahutama piisavas koguses inimesi ja kaupa, et olla ainukene auto. Sellise mahuga autot ei saa ehitada nii imekergeks, et väike akupakk teda kaugele viiks.

Mis puudutab km/h siis see on default ühik mida ka Tesla näitab. Ideaalse range arvestuses on see tõesti 55km/h samas rated range korral on see 47km/h ning tõepoolest on see ka distants mis on sõidetav. Ma olen aru saanud, et Leaf-de range arvestatakse 200 Wh/km. Tesla puhul typical range on suht sama (205Wh/km samas kui ideal on 180Wh/km) ning see ja alla selle on sõidetav (keskmine maanteel oli 170-180Wh/km sõites 90km/h hetke jahedate ilmadega kui käisin Tartus) niiet selle järgi tundub, et pole see Tesla nii raiskav midagi maanteel vaid pigem tema imeline aerodünaamika (mis on madalaima air drag coefficientiga tootmisautodest) on ta isegi sama ökonoomne kui Leaf või ökonoomsemgi. Samuti ma pole kindel, et kas Leaf puhul oli arvestus võetud 90km/h juures või seal on ta tarbimine oluliselt kõrgem sest kui tal on 24kWh aku peaks ta suutma sõita 120km sellise tarbimise juures (praktikas tõenäoliselt on sarnane bricking kaitse nagu Teslal niiet ca 20kWh on kasutatav tavasõiduks mis Teslal vastavalt 81.1kWh).

[arnis]

Seoses sõiduki massiga: Mass ei ole suur faktor energiakulus. Kui pidurdamine
on regenereeriv, siis on see mass lausa väga väike faktor
Laadimiskiirus km/h on see, millest tavainimene väga hästi aru saab

Seda "elektriauto on oma aku pärast suurem tahmarull kui bensiiniauto" on paksult
jahutud. Tegelikult on asi väheharitud arusaamades.
Kui mitte pikalt sellest rääkida, teha ainult paar tehet:
500 000 läbisõidu jaoks vaja 35 tonni kütust. Teslasuguse võimsuse puhul 60 tonni.
Akut tuleb toota ainult 1 kord. Kütus läheb atmosfääri, aku läheb "patareikonteinerisse".
Ongi kõik. Kere on nii elektri kui sisepõlemismootoritega autodel sarnane CO2.

Kui rääkida jalajäljest, siis kõige hullem mis võib juhtuda, on see, et elektriautoomanik
laeb söepõletajate arvelt. Sellisel juhul oleks reostus lähedane 1l/100km kanti.

Tesla ei ehita oma autosid primaarse eesmärgiga olla roheline lillelaps.
"Kahjuks" aja jooksul just see hakkabki juhtuma, kui nafta/põlevkivi asendatakse
tuuma- hydro- päikese- või muu hea elektriga.

[oo7]

Mass on väga suur faktor, sellest oleneb suuresti ka auto dünaamika

[Henri.]

vaid pigem tema imeline aerodünaamika (mis on madalaima air drag coefficientiga tootmisautodest)

Tõe huvides märgiks siiski ära, et see on jagatud parim, ehk siis "drag coefficient of Cd=0.24" on nii Model S-l kui ka 2013-... C207 E-klassi kupeel.

[Mario Kadastik]

vaid pigem tema imeline aerodünaamika (mis on madalaima air drag coefficientiga tootmisautodest)

Tõe huvides märgiks siiski ära, et see on jagatud parim, ehk siis "drag coefficient of Cd=0.24" on nii Model S-l kui ka 2013-... C207 E-klassi kupeel.

Ok kuigi mõlemad laused on õiged Kuna tootmises autode madalaim on 0.24, siis pole vale väita, et Model S-l on madalaim drag coefficient Ja ma arvan, et palju kirjandust mis seda käsitles oli 2012 aastal kui too kupee äkki polnud veel välja tulnud

[Kustas]

Mass on väga suur faktor, sellest oleneb suuresti ka auto dünaamika

Sellesmõttes on arnisel õigus, et mass ei ole suur faktor ühtlase kiirusega liikumisel, siis kulub kogu energia kõiksuguste takistuste ületamiseks (õhu- ja veeretakistus). Samas reaalne elu ei ole nii must-valge, kui arnis siin teemas kipub väitma, ning kusagil kesklinnas kulubki kogu energia auto massi ummikust ummikusse kiirendamisele.

[Muhv]

Tesla ei ehita oma autosid primaarse eesmärgiga olla roheline

Täpselt nii, tänu sellele on sellega võimalik Tartusse ja tagasi ühe soojaga sõita ja samas ei maksa auto ka kuldmune. Teisisõnu - mugavuse arvelt ja tarbimisharjumuste pealt kompromisse ei tehta. Samas on minu arvates EVde olemasolu üks põhilisi õigustusi keskkonnasäästlikus. Kui see oleks ökonoomia, siis ütleksin, et osta säästlik diisel.

Samas - miks peaks inimene ühe soojaga edasi-tagasi Tartusse sõitma? Mina viibin tavaliselt mõni aeg koha peal ka, kasvõi söömiseks. Sama ka Riia sõiduga. Pärnu peatus on ajast, mil kord nädalas Riia vahet sõitsin, vägagi sisse juurdunud. Miks ei võiks neid peatuseid laadimiseks kasutada?

Mõlemad otsad oleks võimalikud kerge, 25kw akupangaga masinaga. I3 kahjuks nende hulka ei kuulu. Päris paljud on avaldanud soovi, et selle REX mootori asemel võiks pakkuda lisaakupakki. Kui see saaks olema, oleks tegu täiesti super kontseptiga - ülikerge, tavaautodest erinev kere (süsinikplast) + optimaalne akupank. I3 esimesed reaalsed kasutajakogemused väidavad keskmiseks kuluks ca 150w/km. Maanteel, 90 km/h ka vähem - 140. 25kw akupank teeks siinjuures imet.

Jään enda juurde - EVde tulevik peitub uutes, keskkonnasõbralikes lahendustes, mitte bensiinineelajate otseses kopeerimises.

PS. Kõik minu kommentaarid siin teemas on kirjutatud 100% taastuvenergiat kasutades ( tuul ja päike). Muud mul lihtsalt kasutada pole - eks ole ka see valiku küsimus.

PS2 ärge saage must valesti aru, EVd (eriti Tesla nende hulgas) meeldivad mulle väga. Ajan asja peeneks, et leida seda ideaalset retsepti, mis kõik maailma hädad korraga ära lahendaks Head vana aasta lõppu!

[Mario Kadastik]

Selle reostamise seisukohalt soovitan lugeda seda:

http://www.teslamotors.com/blog/teslas- ... ng-program" onclick="window.open(this.href);return false;

Tesla plaan on siiski recyclingu kaudu akude tootmise "reostus" kukutada pea olematuks. Selle läbi jääb peamiseks reostuse allikaks siiski vaid tarbitav elekter ning see on koht kus siis peaks kas kolima rohelise elektri peale või ostma indulgentsi ehk rohesertifikaati (ehk siis see mida ELMO nõuab enda toetatud autodelt). Niiet mina väga ei võtaks seda argumenti, et Model S on väga reostav auto. Kasutatav akukeemia on vägagi recyclitav vastupidiselt sellele mida Leaf ja teised kasutavad ning Tesla saab näiteks LCo elemendi akust pea 100% tagasi uute akude jaoks ning see on üks kulukamaid komponente.

[Muhv]

Mario - taaskäitlus on pool tõde, sa ei arvesta tootmiseks vajaminevat. Kui ma suudan leida artikli, mida lugesin antud teemal, siis postitan. Seal vaadeldi eri brände ja tehnoloogiaid. Tesla keskonnasäästult tervikpildil, kahjuks, eriti hästi silma ei torganud. Vaadeldi elektriautosid ja järelduses tõmmati kerge paralleel ka säästlikumate tavaautodega.

[arnis]

Mass on väga suur faktor, sellest oleneb suuresti ka auto dünaamika

Sellesmõttes on arnisel õigus, et mass ei ole suur faktor ühtlase kiirusega liikumisel, siis kulub kogu energia kõiksuguste takistuste ületamiseks (õhu- ja veeretakistus). Samas reaalne elu ei ole nii must-valge, kui arnis siin teemas kipub väitma, ning kusagil kesklinnas kulubki kogu energia auto massi ummikust ummikusse kiirendamisele.

Ühtlase kiirusega sõites seda faktorit ÜLDSE ei ole. Mina aga ütlesin, et see ei ole suur faktor ERITI kui aeglustatakse regeneratiivselt. Kui Tesla kaaluks 4 tonni saaks regenereerimisega 2x rohkem tagasi.
Elektrimootori effektiivsuse kõver ei ole selline nagu sisepõlemismootoritel.
Kokkuvõtlikult liikudes ummikus 5km tunnis ja kliima ja muud tarbijad on väljas, saab selle autoga IKKAGI
läbida suure osa lubatud teepikkusest. Kui aga ummikus seistes 3 tundi konditsioneeri kasutada, on teine teema. Sisepõlemismootoritel on aga minimaalne kütusekule keskelt 1l/h. Liikudes 5km/h ummikus 1 tund, kulub rohkem kui liiter kütust 5km peale, see teeb üle 20l 100km kohta. Elektrisõidukil aga energiakulu ei
tõuse 3-5x suuremaks.

Ahjaa, kui tahaks faktorist mingit aimu, siis võtke rekka mass ja selle kütusekulu, võrrelge mõne võimsa sedaaniga. Lahutage sealt tuuletakistus ja pidurdamine. Polegi väga suur ju.

Energia ei kao ega teki. Suurema massiga sõidukil energia samuti ei kao ega tegi, vaieldamatu minuteada.

[oo7]

Kui see pole suur faktor, siis i3 akupakiga võiks vabalt liinibussi või veoauto sama sõidu-ulatusega sõitma panna ?


Pane oma autole nööriga teine masin taha järgi ja vaata mis tujurikkuja näiteks ühtlaselt ~30km/h teeb Sellise hoo pealt peaks õhutakistuse mõju väga minimaalne olema

[arnis]

Kui see pole suur faktor, siis i3 akupakiga võiks vabalt liinibussi või veoauto sama sõidu-ulatusega sõitma panna ?


Pane oma autole nööriga teine masin taha järgi ja vaata mis tujurikkuja näiteks ühtlaselt ~30km/h teeb Sellise hoo pealt peaks õhutakistuse mõju väga minimaalne olema

Just just just. Kui lahutame välja tiritava auto liigsed sillad ja liigsed laagrid ja liigsed rehvid, tulebki välja, et 2x suurendades massi kasvab kütusekulu ainult tibakene. Et neid liigseid sildasid ja rehve ja laagreid ei oleks, paneks hea meelega tonnise metallikamaka pagassi. Rehvid pean vist üle lubatud normi täis pumpama, aga kui nad pauku ei tee, siis vabalt. Garanteerin, et kütusekulu on ühtlaselt sõites suht sarnane. Enamik tuleb vale koormusastmega rehvide tõttu (vaja sitkemat rehvisegu).

Liinibuss on mingi 8x raskem. Seal on rohkem rattaid, robustsemad laagrid ja rehvid. Sealt tuleb kõvasti takistust juurde. Rehvimuster on kindlasti väiksema energiatõhususega.
Aga kui mitte sõita mäest ülesse ja ütleme et sõidame 30km/h, siis tõesti, päris palju saaks sõita i3 akuga
(mul jäid raudselt mõned bussidele omased nüansid meelest, nagu kardaan, kleepuvad piduriklotsid..)

Energia ei kao ega teki.

[Muhv]

Arnis, su jutt on teoreetiliselt tõsi, praktikas unustad sa ära raskema sõiduki suurema veeretakistuse ratastel ja kui veel kogemata peaks pidurit puutuma, siis on lood päris kehvad. Muideks, ka regenereerimine ei anna 100% tagasi. Kaod sellistes protsessides on siiski olemas. See kõik tekitab olukorra, kus raskemat masinat on raskem liikuma saada ja raskema masina elektrikulu on kokkuvõttes siiski suurem. soojusenergiaks kipub muunudumine kaunis kergelt juhtuma.

[Mario Kadastik]

Ma arvan, et jah päris pilli lõhki ei tasu ajada ning raskema autoga praktikas on suurem kulu sõita aga see on koht kompromisside osas. Et kas väiksem auto väiksema funktsionaalsusega või suurem auto suurema funktsionaalsusega ning tahes tahtmata ka suurema kuluga. Lihtsalt see suurem kulu antud juhul on ekvivalentselt 2.5l/100km bensukulu

Ja mina leian siiski, et EV-d võtavad korralikumalt vedu siis kui sa ei pea enam EV spetsiifiliselt pidevalt mõtlema vaid saad rahulikult toimetada oma asju. See tähendab, et keskmised päevased sõidud kaasa arvatud pikema maa omad ning kõik vajalikud mahtuvused peavad olema rahuldatud ilma, et peaks muretsema. Väikeste akupakkide mureks on ka see, et me kõik tahame turvalist buffrit. Keegi ei taha näha, et tal distants langeks kahekohaliseks mida sõita saab, see on emotsionaalne buffer igaks juhuks. Kui sul akupaki range ongi 120km, siis iga päev langeb ta kahekohaliseks ning sa muretsedki. Kui range on 400+ km, siis sa unustad kogu selle range osa täiesti ära ning mõtled selle peale ainult road-tripi ajal mis on ka koht kus sa ka bensukaga mõtled, et kus peaks tankima. Mul on olnud intsidente kus olen pidanud võtma hoo maha bensukaga ja kulgema 70-80-ga, et jõuda bensukani välja sõites mööda Tln-Trt maanteed (see on see kui auto nõuab 98-t aga väiksemad tanklad seda ei paku seega jääb ainult Mäo Statoil kogu tee peale).

Seega mina sellele väikese akupaki ideoloogiale alla ei kirjuta kuna mina tahaks näha, et mingi aja pärast on bensumootor ajalugu ja seda ei juhtu seni kuni sul on igaks juhuks vaja backupiks bensukat lisaks oma linnaautole. Seega on vajalik ka autosid suure akupakiga mis sõidavad 400+km ja see eeldab siiski suurt pakki. Reostamine on so-so kuna on väga raske leida sõltumatut uuringut selles valdkonnas ning kõik Big Oil poolt toetatud uuringud on eos kallutatud. Vähegi sõltumatum uuring näitaks, et siiski pole see CO2 asi nii hull kui seda on välja toodud ning kui arvestada recycling ka juurde, siis see oluliselt parandab asja (bensukatel puudub recycling selles aspektis). Ja keskne energia tootmine on endiselt effektiivsem kui seda tehakse suures skaalas ning lõpptarbija kasutab elektrimootorit mis on 4+ korda effektiivsem kui bensumootor kus ca 80% energiast läheb kütteks.

[MartenL]

Täpselt,

see range on väga oluline. 1+1 ei võrdu siin 2. Olen IMieviga sõitnud aku n.ö. nulli ehk ühes linna otsas hakkas piiksuma et pane laadima, teises ütles et aku on nüüd tühi. Samas sõit jätkus ehk mingi reserv on olemas.

Kui suur on Teslal see viimane reserv?

[Mario Kadastik]

Täpselt,

see range on väga oluline. 1+1 ei võrdu siin 2. Olen IMieviga sõitnud aku n.ö. nulli ehk ühes linna otsas hakkas piiksuma et pane laadima, teises ütles et aku on nüüd tühi. Samas sõit jätkus ehk mingi reserv on olemas.

Kui suur on Teslal see viimane reserv?

See viimane 4 kWh on mitte sõidetav vaid selleks, et vältida aku kahjusid. Seega sõidetav on 81.1kWh täis laadimisest aga normaalselt näitab range estimate siis sinna Zero mile protectionini peale mida on veel ca 5kWh kasutada (ehk sõites maanteel 180Wh/km on see ~27 km.

[Muhv]

Kas keegi on kuskil midagi kuulnud mõne suurema elektrimaasturi ettevalmistamisest? See oleks midagi põnevat, kuigi kardan, et samas ka üli kallist soetusel. Olgu kohe öeldud, et Toyota rav4 minu jaoks maastur ei ole - sellest on elektriversioon olemas.

BMW on teada andnud, et hakkab kogu oma mudelirivi elektriga ühendama. Mill moel ja millal, selle kohta info hetkel puudub.

[Indrek J]

http://www.ohtuleht.ee/557664/tesla-too ... lektriauto" onclick="window.open(this.href);return false;

[oo7]

Loodame et ei hakata mingit hullult "huvitavat" disaini viljelema nagu kombeks on selliste autode puhul, vaid auto tuleb ilus nagu Model S. Siis ma arvan et sellel autol on minekut küll

[RaikoK]

Ei teadnudki,et teslal selline pill nagu model X ka tegemises , see tundub küll pagana huvitav olema , AWD SUV kiirendusajaga alla 5 sek , lisaks lambo stiilis uksed jne

http://www.teslamotors.com/modelx" onclick="window.open(this.href);return false;