Eesti BMW Klubi

termotuumareaktsioon... mnja.

https://heureka.postimees.ee/4273079/hu ... niversumis" onclick="window.open(this.href);return false;

huvitav ettevõtmine muidugi, millegiga peab ju inimloom tegelema. Aga tõsimeeli loota, et natuke veel oodata ja siis saabub "great prosperity"..... jällegist mnjaa....



https://www.aripaev.ee/uudised/2008/02/ ... sta_parast" onclick="window.open(this.href);return false;


seniks head ootamist!

Samal ajal kus ühed projektitavad ja teised mnja-mnjaatavad teevad vihased hiinlased selle ära.
https://youtu.be/oGE9MmG4zhk" onclick="window.open(this.href);return false;

Jajah, muidugi, "varsti" räägime kõik Hiina keelt. Mõistlik oleks õppega juba algust teha.
Oled seal hiinlaste juures käinud ja asja üle vaadanud w, et nii kindla väite välja käid?
Kindlasti võib neil eelis olla nii poliitilise tahte, kui ka ressursside koha pealt. Usinad on nad kahtlemata.
"Elame, näeme" nagu öeldakse.

Hiina, USA- sealt tulevad suured, väiksed ja ägedad asjad. Mida on euroopal vastu pakkuda?
Elame näeme ei ole siin enam midagi. Euroopa peab võitlema selle eest, et Hiina investorid liigselt kokku siin vara ei ostaks. Saaremaa sild ja tunnel Helsinki, raha oleks hiinlaste poolt olemas, kuid kas saab lubada nii strateegilisi asju võõraste kätte? Hiinlane on selline inimene, ta teeb tasuta ka tööd kui vaja, tähtis on talle võit.

Just, hiinlane toodab ükskõik mida kui see lõpuks tulutoov on!

No sellegipoolest nö. kodu kontinendile nekroloogi lugeda on suts ennatlik ikkagilt.
Probleeme on, absoluutselt. Euroopa killustatus on vast suurim ja keerukaim probleem mis pärsib suurte projektide elluviimist.
No tahaks uskuda, et eurooplaste alahoidlikus pole täiesti minetatud, kui tõesti kusi majas siis hakatakse ka liigutama. Kui ei, siis peab kohanema ja hiina keele peale üle kolima, simple as that. looduslik valik.
Tõsi see, et hiinlase psüühele on kollektivism omasem ja ilmselt ka perspektiivi tulevikku vähe teise amplituudiga.

Soovid rikkaks saada, õpeta hiinlastele inglise keelt. Väga tulus äri. Nii, et ei pea kõik hakkama hiina keelt õppima.

Üks parameeter, mis on mind juba ammu huvitanud. Lõpuks leidsin.
Kui palju parem oleks kui kõik autod oleksid elektrikad.
See oleneb elektrivõrgu puhtusest ja siin pildil on kõik selge,
mis seis oli 2015. aastal ja mis oleks, kui mingeid rohelisi investeeringuid ei oleks.
Ühikuks on gCO2/km.
Kahjuks on välja jäetud reostus vedelkütuse tootmiseks, ainult otsesed heitmed.
Samas on arvestatud elektritootmise heitmeid elektrikate puhul.

Autopiloot.
https://electrek.co/2019/01/05/tesla-au ... ice-video/" onclick="window.open(this.href);return false;

Täitsa tubli. Iseasi miks auto juhitavuse kaotas - kas mitte selle pärast et liiga järsu manöövriga proovis bussi rida vältida? Ja mis siis kui kõrvalradadel ka autod oleks liikunud? Praegu jäi mulje, et auto libises suvaliselt edasi-tagasi üle mitme rea ja siis aeglustus eessõitva auto järgi.

Jääl, lörtsis vms autopiloot- suht suurim ajuvabadus üldse

Pigem kiirus "visati maha" ja regen moment langes kokku reavahetuse manöövri momendiga. Suva autojuht teeb regulaarselt selliseid eksimusi ja ei ole sellest masinpiloodist targem ega kiirem. Selles mõttes mitte midagi erilist.
Iseasi, mida Tesla sellest õppis kas/või algoritmi leevendusena paneb. Esimese asjana laseks mina rasketes ilmaoludes regeni kohe nulli ja jätaks vankri liikumisdünaamika sujuvaks ning ei sekkuks tormaka efektiivsust otsiva ebaühtlase aeglustamisega.

Kiirem- seda kindlasti mitte. Targem- kogenud juhi tarkus seisneb selles, et piloodiga sõites on ainuke võimalus libedust tajuda läbi rooli, pilooti mitte kasutades ka läbi gaasi ja piduri. Ei ole küll uute sõidukatega sõitnud, kuid kuu aega vana veokas, millel on peal adaptiivne kiirusehoidja, reajälgija, äkkpidurduse hoiatus jne- vähemalt mina väldin neid, vähemalt talvel, sest vähemalt veokal on need liiga tundlikud ja reageerivad liiga äkiliselt. Võibolla on sõidukal asi leebem, kuid oma elu ja tervist ma siiski pimesi igast juhiabide kätte küll ei usaldaks

BS. Inimene on mootorvahendi operaatorina planeedi aeglasem ja lollim bioloogiline kood.
Vahet pole - massidega mitmeteljelise või kingakarpi roninud biomass. Inimene ei ole täiuslik ja mitte kunagi ei saavuta ppm-des sellist veatud olukorda kui masin.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... d=84953605

Eks igaühel on õigus oma arvamusele
Loomulikult pole inimene ideaalne, niisamuti nagu pole maakera peal olemas ideaalset asja. Kuid siiski ei peaks ma elektroonikat kõikvõimsaks, kiidetagu palju tahes. Point on selles, et see võib töötada ideaaltingimustes, kuid olenevalt näiteks ilmast või maastikust ei ole neid ideaaltingimusi üsna tihti.
Selge on muidugi ka see, et libeduse eest pole keegi kaitstud, kuid ma tõesti ei kujutaks veel ette, kuidas piloot näiteks vesijääl toimetaks.

Dinosaurustel oli ka kindlasti oma "arvamus", aga proovi seda nüüd täpsustada, mis see oli(?) Muidu saaks mi-da-gi-gi sellest õppida. Seda kuidas hädine biomass talitab jää-vees on andmed kogutavad ja seda ning ka kognitiivset osa saab vastavalt matkida, korrigeerida, paremaks teha ja parendada-parendada-parendada*lõpmatus.

Inimene on oma bio võimete piirid ära mõõtnud ja paremaks need ei lähe - ei hakka paremini nägema, kiiremini liigutama-jooksma, paremini kuulma ega tagumikuga tundma... ehk sein on ees. Kui sellele bioloogiale vähemalt ka kõige primitiivsemat mehhatroonikat ei lisata siis jääbki sama aeglaseks ja lolliks ning seda miljonites juhtimisõigust omavas ühikus.
Inimsel pole kuhugi "omas mahlas" areneda vaid vastupidi - rakud vananevad ja algab allamäge jooksmine, kellel kiiresti ja kiirenditega - kellel aeglasemalt, aga seniilsuse ja põduruse poole liiguvad kõik need miljonid.

Masinad jällegi lähevad ka ajaga paremaks, ka see 100 aastane algoritme ja datat täis kui steroididega käsutäitja on muidugi alles väikelaps, kellel pole juhtimisõigust, aga mõni aasta veel ja saab 118 täis ning siis on "klubiliikmeks" vastu võetud ja aina paremaks läheb.

Kusjuures, ttsys, on üks asi, millele ma olen palju mõelnud ja milles ma olen sinuga nõus- INIMENE on üks eluvorm, kes mõtleb järjest peenemaid vidinaid välja, aga ise on ta põhimõtteliselt aastatuhandeid sama konstruktsiooniga ehk laguneb hullemini kui uued bemmid
Ainukese vahega, et bemmil saaks varuosade olemasolul hinge lõpmatuseni sees hoida...

Siinkohal meenub üks anekdoot: viib siis arst oma tsikli remonti ja seal siis hakkab mehaanik arutlema, et on ikka värk küll, et sina remondid inimesi, mina tsikleid, aga sina teenid ühe "remondiga" mitu korda rohkem.Mispeale arst kostab, et aga proovi ise mootoriremont nii ära teha, et mootorit seisma ei jäta

OT lõpp ja jutujärg särtsuauto teemale tagasi

Tere

ttsys kirjutas:BS. Inimene on mootorvahendi operaatorina planeedi aeglasem ja lollim bioloogiline kood.

Küsimus ongi selles, et kui hästi on see planeedi aeglasem ja lollim bioloogiline kood on suutnud "AI" enda heaks tööle panna ekstreemsetes oludes. Kiirelt tuleb kohe mitu küsimus:
* Kuidas auto teab teepinna hõõrdetegurit (temp? testib?)
* Millised on erinevad algoritmid kiirendusele, pidurdusele ning roolile erinevate hõõrdetegurite korral?
* Kui kiirelt suudab auto tuvastada teepinna seisundi muutusi?
* Mis auto teeb kui sisendis (radar, pilt, muud andurid) toimub järsk muutus? Kui keset pidurdamist kaob näiteks radari signaal ära, siis pole abi sellest, et lükkame kõik abisüsteemid välja ja las autojuht saab nüüd ise hakkama.
* Kui pikk on tarkvara update tsükkel? Selles osas on vist paljuräägitud Tesla kõige tublim. Offgrid autod käivad heal juhul korra aastas teeninduses ning ma siiralt kahtlen, et "30000 km" hoolduses KÕIK tarkvarad iga kord autos ära uuendatakse.
jne jne jne...
Praeguse masinaga pole proovinud, aga varasem auto lükkas püsika kohe väja kui ASC korra sekkuma pidi.

Inglisekeelses artiklis mainiti ka musta jääd. Seda mis mina videos nägin, ma küll mustaks jääks ei pea. Tegemist oli ju täiesti ootuspäraselt libeda teega.

jJanno

Janno seletas asja ilusti lahti, mida minagi mõtlesin. Aga iseenesest polnud videos olnud teel häda midagi, põhimõtteliselt mingi lobjakarida ainult. Ning ma arvan siiski, et piloot ei suuda seda ette näha, et tee juba ees libe on, pigem avastab ta selle sõidu ajal, kuid siis on veidi hilja mürgeldama hakata, kui auto juba laperdab, arvan, et auto aju läheb kärssama, kui ta a la sekundi jooksul nii palju matemaatikat tegema peab hakkama

Kust järsku sellised 20. sajandi lapsemeelsed kuvandid, et tarkvara on vaja kuskil punktis seinast uuendada või tehtetsükkel muutub tõugu pannil praadimiseks(?) Laste filmid ja roolid-pedaal videomängud vm?
Väljajuhatuseks vähemalt panustavad, teevad, eksivad, jagavad ja elavad.
https://cleantechnica.com/2019/01/07/a- ... -facility/" onclick="window.open(this.href);return false;

Hr Ttsys pole vist talvel üle 80 km h sõitnudki. Ja ega kõvadel meestel ei lähegi libedaga kunagi lappama.

Tere

ttsys kirjutas:...

Tänud lingi eest.
Loodetavasti jagub meis kõigis piisavalt lapsemeelsust, et küsimusi küsida. "Tõuku" pannil praadides õpin iga kord ning täiendan vajadusel retsepti (jah mul jookseb PI peal oma LAMP serveris ise kirjutet retseptiraamat). Ükski tarkvara ning algoritm pole kunagi lõplikult valmis. Pole vist tarvis siinkohal näiteid tuua. Laste filme vaatan koos järeltulijatega igapäevaselt ning roolid-pedaal videomängud on pärit ajast kui kõvad sõnad olid P100, CMR2 ning NFSII - seega tõesti 20 sajand.
Seda teemat jälgin kuna aeg ajalt tuleb ka häid linke.
Kui on mõnda head linki selle kohta, kuidas BMW saab kaugelt autode tarkvarasid uuendada, siis loeks hea meelega. Mis seeriad toetatud, kui vanad autod, milliseid tarkvarasid jms.

jJanno@liiga.vana?

Janno, sina, mina ja kõik, kes on üle 30, rääkimata veel vanematest, ongi saurused
Ainult et sauruste teadmised ei piirdu sellega, mis targad raamatud räägivad

https://cleantechnica.com/2019/01/09/vw ... -laughing/" onclick="window.open(this.href);return false;

AARE540 kirjutas:Jääl, lörtsis vms autopiloot- suht suurim ajuvabadus üldse

Ajuvabadus on see just vanadele koertele, kes uusi trikke ei õpi.

Autopiloot märkab kõrvalekaldumist paarikümne millisekundiga.
Inimese minimaalne reageerimiskiirus on paarsada millisekundit.
Ja ilma mõtlemata ei ole võimalik midagi teha. Üldiselt tavaseisundis
läheb juhil pool sekundit kuni sekund, enne kui too midagi välja mõtleb,
olgu ta kasvõi ringrajasõitja, mida 99,9% juhtidest ei ole.
Piisavalt arenenud autopiloot parandab trajektoori nii kiiresti, et enamik ei märkagi
mingit probleemi.

Kui autopiloot on selgeks õppinud ka käest ära mineva auto trikid, siis lähed
autopiloodi ees põlvili ja kummardad laubaga vastu maad. Jah, see võtab veel 5-10
aastat, aga nii üldistavat ja lihtsameelset sappi on mõttetu pritsida.
(ala professionaalne juht teeb alati programmile ära autojuhtimises x-tingimustel).

Seoses raamatutest - ma neid ei loe. Nad on pea kõik aegunud. Üldiselt vanemad kui meie ise.
Osa minu haridusest on juba aegunud ja ei vasta enam tegelikkusele.

arnis @09.01.2019 kirjutas:Seoses raamatutest - ma neid ei loe. Nad on pea kõik aegunud. Üldiselt vanemad kui meie ise.
Osa minu haridusest on juba aegunud ja ei vasta enam tegelikkusele.

AARE540 @09.01.2019 kirjutas:Seetõttu ei ole ma pea aasta uudiseid ka lugenud ja telekast vaadanud, et närve säästa

krt, arnis raamatuid ei loe, Aare uudiseid ei loe ega telekast ei vaata. Mis järgmiseks?
Milline aeg olla elus

(sorry OT eest aga fantastiline, et 2 sellist avaldust ühe päeva jooksul siin keskkonnas tehtud on).

Henry, ma ei saanud aru, kas su avaldus oli tõsine või sarkasm, aga raamatuid ma loen see-eest palju, sest erinevalt uudistest on neist vähemalt kasu ja endast vanemaid raamatuid ma ka ei loe
Ahjaa, virtsavihikut mul ka pole
Ise olen rahul muideks

Mul ka telekat ei ole mida vaadata.
Kui raamatutest tuleb üldiselt infot mis on aegunud, siis telekast tuleb üldiselt infot, mis on
kas tähtsusetu, väärtusetu, valelik või meeltlahutav.

Infot mis huvitab, tuleb ise valida. Televiisor seda ei võimalda, internet aga küll.
Üldiselt söödetakse ka internetis täpselt sedasama mida telekaski kui ise ei vali.

Uudised, võivad olla needsamused "ettesöödetavad" prügihunnikud, mida vast olekski mõistlik mitte süüa.
Ma üldiselt teen teaduslikul ja populistlikul tekstil vahet väga kiiresti ja kui mõni teaduslik uus infojupp
satub ette, siis nimetan ma seda ka uudiseks. Nii et see sõna on veidi laiem kui delfi.

EDIT: kas virtsavihik on mõni sotsiaalmeediasait (facebook?), siis ka mina neid ei ole kunagi kasutanud oma elus. Üllatunud olen selle üle, et 2017. aasta lõpust olen saanud mõne heakskiidu ja 2018. aastal oli neid päris palju (iga 3-4 facebooki igatunnine kasutaja on mulle öelnud, et "vast on see hea mõte", varem vaadati üldiselt väga viltu, olgu see rate või orkut).
Probleem on ikka seesamune: tähtsusetu, väärtusetu, valelik või meeltlahutav.

Virtsavihik= lõustaraamat= FB
Minu poolt elektriautode teemal kõik

Kas äkki hr Arno Sillat ütles AI sõiduomaduste kohta et, kui AI suudab nt WRC rallikatse/katsed esimese korraga kiiremini sõita kui Ott Tänak, siis ta juba usub et tehisintellekt on tasemel ja võime isesõitvatest autodest juba tõsisemalt rääkida.

Ennem seda on kõik katsepolügon - aga noh, eks lapsed ju ka alguses ei kanna peadki, seejärel hakkavad roomama ning läheb veel üksjagu aega kuni hakkavad kõndima.