Eesti BMW Klubi

Turbod on samad aga tds puhub vähekene suurema rõhuga, soft ajus ka teine tds-l

Täna vahetasin hüdrokaid. Asi läks tunduvalt paremaks. Mootor vaiksem, aga jama ikka selles, et lööb sumpasse. Tundub, et mõni väljalse klapp hingusel või ära tahmand ja ei sulgu. Kas väljalase klapp võib seda teha ja kuidas seda diagnoosida? Kas silindri survete mõõtmine annab midagi?

sander k kirjutas:Spetsidele midagi nuputamiseks.
Viga siis selles, et hääles mingi perioodiline kõlks. Süütenurga muutmine ei aita samuti kütte koguse muutmine. Praegu küte ja süütenurk paigas. Samuti supast peksab natuke. Mootor aasta alguses tehtud. Pumbal panin teise jaoturpea, pihusteid olne proovinud vahetada. Miski ei aita. Nukkvõll keeratud 2 kraadi nagu manual ette näeb üle 20k sõitnud keti puhul. Üks sümptom veel, et kui mootori temp on kuskil veerandi peal siis hääl on nõrk ja sumpast tuleb õhku normaalselt. Jama hakkab siis kui mootor soe. Siis hakkab vahest väristama ja sumpasse lööma. Muidu minek on norm ja küttekulu ka sinna 8-9 kanti. Külmaga läheb hästi käima. Oma mõistus enam peale ei hakka.

Panen kaks videot kah.
Mootori hääl:
http://www.youtube.com/watch?v=BaATzji4eCQ
Hääl sumpast. Korra panin käe ette, siis saab paremini aru mis ta teeb.
http://www.youtube.com/watch?v=6iaPEdJTh0A

kulunud keti puhul tuleks nukkvõlli reguleerida 2 kraadi varasemaks? see tähendab et rakisele ühele poolele 4,5mm klots alla. Aga kuhupoole siis klots alla kas sisselaske või väljalaske poole? manuaal näitab et nagu peaks panema sisselaske poolele aga kas siis nukkvõll pigem hilisemaks ei muutu

Bmw tis väidab ka et käib sisselaske poolsele küljele alla 4,5mm.

Ma sain oma veale lahti. Täna hommikul tegi kompressori häält käivitades. Käima läks sellegi poolest hästi. Kiskusin plokikaane õhtul maha ja avastasin, et üks väljalse klapp on põlenud ja ei pea enam. Kohe esimene silinder. Samuti pihust oli naftaga koos niiet esimene silinder pesi naftat ainult läbi sumpa. Ime asi on see, et minek on täiesti normaalne ja küttekulu kah pole kehva. Homme igal juhul remonti. Uued klapisääre tihendid, vähemalt üks klapp uus ja siis teised lihvitakse üle. Vajadusel ka uued juhtpuksid. Siis peaks püss valmis olema.

Keerasin oma autol pumpa natuke hilisemaks, aga ei saa aru et midagi eriti paremaks oleks läinud.Külmalt läks käima, natuke aega viskas põõrdeid ja siis jäi ilusti käima, aga soojalt tahab nüüd pikemat käiamist.Kui pumba alt pistik lahti võtta siis läheb palju paremini põõrdesse.Äkki oleks pidanud hoopis varasemaks keerama :?:Kohapeal gaasi andes on ka üsnagi uimane.

Siis keerasid tsuti palju. Siinkohal tuleb nüüd mängu jaoturpea seisukord. Kui plunser kulunud, siis hakkabki soojalt tahtma pikka käiamist. Pumba liigutamisel peab arvestama ka seda, et üks kraad väntvõllil on kaks kraadi pumbal. Mõistlik oleks ikka arvuti taha visata ja sättida selle järgii. Umbes jäädki keerama.
See pumba alune pistik on süütenurga regulaatori oma. Kui see lahti võta, keerab süüte maksimaalselt varaseks, mis regulaator annab. Sellet ka erksus.

sander k kirjutas:Süütenurka võid keerata ise aga, et õigeks saaks on vaja kella või arvuti taha panna. Muidu sul oleks teda vaja keerata mootorist kaugemale st. Poritiiva poole. Tallinnas Heiki nimeline bemmi diislispets. Ta regullid mu venna masina kiirelt ja odavalt ära. Huvi siis uurin kontakti sulle.

Võiksid minule kontakti võtta - mul nimelt üle -15 kraadi tahab pikalt käiamist, alla selle kui akus piisavalt voolu siis läheb ühest pöördest ent kuna pöörded tühikäigul kõiguvad aeg-ajalt siis tahaks üle vaadata süütenurga. Tuleb natuke rikkamaks segu keerata.

tere, endal niuke probleem siis, et külmast peast tahab palju käiamist saada, lubab täiega ja tahab käima minna aga ei lähe, tundub nagu kütet ei saaks peale,peale pikka käiamist ja jebimist läheb masin lõpuks tööle ning töötab korralikult.
Milles viga võib olla?

Kuul- kirjutas:tere, endal niuke probleem siis, et külmast peast tahab palju käiamist saada, lubab täiega ja tahab käima minna aga ei lähe, tundub nagu kütet ei saaks peale,peale pikka käiamist ja jebimist läheb masin lõpuks tööle ning töötab korralikult.
Milles viga võib olla?

Eelsoojendusküünlad kontrollitud ja terved?

Kurdan ka siia ühtteist. Auto teeb siukest nalja, et kui jätta seisma üks 10min kuni tunniks( ma arvan), siis,et autot käima saada, tahab korralikult käijamist. Auto on sarnast nalja veel teinud, aga kuna tookord oli kütet tõsiselt vähe, lugesin selle süüks ja kuna edasi käivitus auto kenasti, siis ei pööranud tähelepanu. Aga nüüd viga ikka korralik. Külmalt läheb nagu ponks, kui kohe peale seisma jätmist käivitad, samuti käib plaksust. Aga just kui on ca 20-30 min seisnud, siis ohh õudust. Algul HETKEKS nagu lubaks,aga siis käijab tühja nagu küte oleks otsas. Eile mai mäleta kauama ära olin, üks 2tundi ehk, siis isegi temp seier polnud täitsa külmale alale langend,aga samuti läks plaksust. Ja teinekord, kui oled pikalt käijanud( ujuv mõiste, ehk ca 10-15s? ) ja siis kui käima läheb,siis teeb täitsa ehtsat traktori häält( korraks nagu, kas diisel jookseb täis või teeb seda starter?).

Kuigi mul on inimesega, kes jagab TDS mootorist palju räägitud,et kaeb mu mootori ka üle, siis mõtlesin,etigaksjuhuks kirjutan siia, äkki on kellelgi sama pull olnud ja oskab mind valgustada.

Tüüpviga.

Odav lahendus on eelsüüteküünlad sättida nii, et aktiveeruksid enne igat käivitust olgu mootor soe või mitte.

No samas **** kui mootor ikka töösoe, ega ta siis 10 minutiga nii palju ju maha ei tohiks jahtuda. Või äkki seletad natukene täpsemalt mulle ..

kas on mingeid nippe, kuidas mootor kähku käima saada, kui pump on maas käinud tihendite vahetuseks? Pump seega diislist tühi. Kas on võimalus kuidagi pumpa õhutada vms? Aku ei kannata üle 15-20 sek käiamist, selle ajaga käima ei läinud. Kui süüde sisse keerata, siis paagipump lööb ilusti, läbipaistvast kütuse sisselaskevoolikust on nüüdseks kõik õhumullid kadunud.

antonio1 kirjutas:kas on mingeid nippe, kuidas mootor kähku käima saada, kui pump on maas käinud tihendite vahetuseks? Pump seega diislist tühi. Kas on võimalus kuidagi pumpa õhutada vms? Aku ei kannata üle 15-20 sek käiamist, selle ajaga käima ei läinud. Kui süüde sisse keerata, siis paagipump lööb ilusti, läbipaistvast kütuse sisselaskevoolikust on nüüdseks kõik õhumullid kadunud.

Keerad ühel pihustil natuke toru lahti. Annad starterit, kuni sealt vahelt hakkab kütet tulema. Siis uuesti kinni ja asi ants.

Pumba kaan võib ka olla sellises asendi, et ei anna üldse kütet peale. Pane algul käivitamiseks kaan sellisesse asendisse, et annaks rohkem kütet. Siis läheb kiiremini käima. Pärast sätid nii nagu peab olema.

Tervist,
paluks abi ühe puterdava tds-ga. Auto aastaks on 1994 algus ja mootor 105kw.
Probleem nimelt seisneb selles, et hakkab soojast peast puterdama/vahele jätma, justkui saaks liigapalju või vähe kütust peale. Külmalt auto käivitub poolest pöördest ja kõik on ok!
Probleemid hakkavad pihta kui temperatuuri seier jõuab keskele. Kusjuures soojalt käivitub enne puterdamist väga hästi!
Olen puhastanud paagis olevat etteande pumba esist korpust ja sõela mitu korda ning ostnud uue küttefiltri (esimestel kordadel oli mustust päris palju aga nüüd eriti mitte...).
Kontrollinud olen kõik Autodatas olevad andmed ja leidsin sellise asja, et "Fuel quantity adjuster position sensor" annab nii soojalt kui külmalt klemmidelt 14&21 1100 Ohmi ja klemmidelt 14&39 1900 Ohmi (peaks olema mõlemad ca 7 Ohmi ainult) , need on mõõdetud läbi aju pistiku...mõõtmata on jäänud veel jahutusvedeliku temperatuuri andur, kuid kas see üldse mõjutab mootori tööd? (või on sellel mootoril ka 2 jahutusvedeliku andurit: 1. kellade plokile ja 2. mootori ajule?)?
Ma loodan, et keegi oskab midagi soovitada/aidata.
Võite samuti soovitada kedagi, kes jagab kõrgsurvepumpadest/kaantest jne. (Karla autost käin rangelt mööda, sel autol on seal uus pumbapea pandud 2008 aastal...)

Soovitan Tallinnas TestRem'i - ei löö kirvest selga ja jagavad asja.

Temperatuuriandureid peaks olema jah kaks tükki. Armatuuri minev andur on mäletamist mööda plokikaane küljes esiotsa poolt lugedes teise või kolmanda sisselaskekollektori toru all.

Ragnar74 kirjutas:Soovitan Tallinnas TestRem'i - ei löö kirvest selga ja jagavad asja.

Temperatuuriandureid peaks olema jah kaks tükki. Armatuuri minev andur on mäletamist mööda plokikaane küljes esiotsa poolt lugedes teise või kolmanda sisselaskekollektori toru all.

Aga üks neist on auto ajule?
Mind siiski huvitab too kõrgsurvepumba anduri takistuste erinevus...mõõdan teisel töötaval autol üle.

Töötaval autol olid takistused samas suurusjärgus 1000 ja 1800 Ohmi. Kas sellist jama võib siis põhjustada jahutusvedeliku tempi andur (millal too andur sekkub, kas külmkäivitusel võetakse tempi andurilt signaal või hakkab see alles mootorit soojana regulleerima?) , keegi võiks öelda natuke nüri on niisama hakata kollektorit maha keerama.

sander k kirjutas:Pumba kaan võib ka olla sellises asendi, et ei anna üldse kütet peale. Pane algul käivitamiseks kaan sellisesse asendisse, et annaks rohkem kütet. Siis läheb kiiremini käima. Pärast sätid nii nagu peab olema.

Liigutasin nüüd kaant natuke (ca 1-2mm) salongi poole. Nüüd on nii, et läheb pika käiamise peale kuidagi käima - nagu külmunud diisel oleks sees, st. kuidagi hakkab mootor starteriga kaasa jooksma, lõpuks jääb käima ca 700 pöörde juures (ilusti ühtlaselt), siis mõni sekund käib ja hakkab pöördeid tõstma, kuna mootor külm. Kui pöörded 1000-ni jõuavad, sureb välja. Käima läheb isegi 4 ja 5-es kord täpselt samamoodi - nagu küte oleks külmunud sees ja kordub sama jama. Gaasipedaal ei reageeri üldse kui mootor käib.
Kas pean veel kaant liigutama salongi poole, või on miskit muud valesti?

Salongi poole suurendad kütte annust, radika poole vähendad. Hea indikaator on see, et kuidas pöörded langevad. Kui jääb 1000 juurde toppama siis natuke suur kütte annus. Siis pead vähendama. Kui sul automaat, sis võiksid pöörded 1s jääda 100 juurde. Siis on maanteel jõudu rohkem ja hoiab turbiini kauem sees. Kui manual, siis pane nii, et sujuvalt langeksid pöörded.

Nii, mina sain oma masina ilusti tööle. Suured tänud Sander k'le ja teistele, kes oma teadmistega abiks olid.

Pmst oligi kõige peenem töö kogu asja juures kaane liigutamine. 1mm ühele või teisele poole juba piisab, et masin enam ilusti ei käi, või käima ei lähe. Kui omaks seadet, mille abil arvutiga masinal küttekogust muuta saaks ei peaks seda kaant ilmselt 0,5mm täpsusega kopsima. Juhul, kui peaksin kunagi veel seda tööd tegema, võtaks kohe pumba maha. Laua peal on ikka hoopis teine tera seda teha. Kui pump maha võtta, saab ka kaanele ilusti märgid teha kõigisse nelja külge, mis peaks välistama minuga juhtunud jama, kus kaant kohe õigesse asendisse ei saanud, kuna märgi olin teinud kaane valurandile, mitte kaane ja pumba vahele. Juhtub!
Aru ma ei saa neist asjaga tegelevatest firmadest, kust raiuti, et ise ilma erivahenditeta seda tööd teha pole võimalik. Kas tõesti on leiba laual nii väheks jäänud, et sellist möla peab inimesele ajama. Pigem võiksid härrased üle vaadata töö hinna, 2600- on ikka veidi palju tänasel päeval. Minul läks esimest korda elus tehes kõik kokku ca 6h, materjalikulu 279 eeki(letihind). Muidu ma 387 eeki tunnis ei teeni, nii et tasus ise teha.
Isetegemisest. Süütenurga saab sama tagasi, kui enne pumba kinnituspoltide lahtivõtmist mõõta supleriga ära plokikaane ja pumba vahel mingi kindel koht. Pärast tuleb selle sama mõõdu järgi pump paika keerata enne poltide pingutamist. Pump läheb peale ainult ühes asendis, midagi muud valesti panna ei anna. Kaanest oli juba ülevalpool juttu. Vajalikud tööriistad on boschi kolmnurkvõti pumba pea lahti keeramiseks ja spetsrakis pumba mootoriploki küljest eemaldamiseks. Link
http://images.google.ee/imgres?imgurl=h ... s%3Disch:1
Ülaltoodud lingil olevaid tooteid saab osta siit http://www.diisel.ee/?page=tooted&cat_id=32
Pumba eemaldamise ja paigaldamise õpetus pdf-ina
http://bmw.dulaine.com/tips/replacing_i ... p(M51).pdf

Selline küsimus, et kas erinevate aastate autodel on pumbakaaned omavahel vahetatavad? Näiteks, kas saab panna 1995 aasta auto pumbakaane 1993 või 1994 auto kõrgsurvepumbale?
Kas kõrgsurvepumbad iseenesest sobivad kõikide aastate mootoritega?
Kas on võimalik tõsta 1993/09 aasta auto mootor täielikult peale 1995 aasta autole või on seal mingid ajude/elektroonika erinevused (DDE 2 vs DDE 2.1) ?

Pumba elektroonika ei olene aastaarvust vaid pumba tüübist.995 ja 993 on pumba elektroonika sama,994 on erinev,pumpade sisu on kõigil sama.On küll võimalik moto peale tõsta,pole seal mingit erilist vahet.

ma pole aru saanud näiteks miks autot võtmest käivitada on raskem kui käima tõmmates,
Mul on Raskusi nii soojalt kui külmalt käivitamisega,kui tõmbad läheb kohe?

msnuser kirjutas:ma pole aru saanud näiteks miks autot võtmest käivitada on raskem kui käima tõmmates,
Mul on Raskusi nii soojalt kui külmalt käivitamisega,kui tõmbad läheb kohe?

Tõmmates saab mootor käivitumiseks suuremad pöörded. Võrda hinnanguliselt alustuseks mõne teise m51 starteriga, kas sul veab samakiiresti või tunduvalt aeglasemalt.

uue akuga häälejärgi kuulates ikka üsna kiiresti.tõmmates aga väga vaikse hoopealt(vb poolest ratta tiirust)et oleks sisuliselt kergem auto suudaks isegi käima lükata seda.Mure hakkas peale kui lisasin mingit küttelisandit.Peale seda vahetasin kohe kütte filtri ja ikka sama jama.enne lisandit polnud nagu probleemi.

Mis lisandiga tegu oli?

Ragnar74 kirjutas:Mis lisandiga tegu oli?

loobusin sõprade appi kutsumisest,kes autot tööle aitasid tõmmata.Võtsin asja ISE jälle käsile .Kuna auto oli külm, siis esimene eeldus oli et vaatan üle EELSÜÜTE küünlad.Armatuuris Tuluke nagu tavaliselt põleb nats aega ja kustus aga käima ei läinud.6-st ,4 ei töötanud.Võtsin välja ja proovisin eraldi aku peal.2 hakkasid hõõguma 4aga mitte.Vahetasin need ära ja auto läks lihtsa liigutusega käima.Saan näha mida ta hommikul teeb.PS eelpool nimetatud lisand ei pruugi asjaga seaotud olla kuid....enne talvist perioondi lisasin ka seda ja käivitus siiski läks hullemaks.Pikka aega pole pannud,polnud probleemi,Nüüd kus ilmad soojemad lisasin uuesti ja peale paarikorrast lisamist asi halvenes,Äkki kokkusattumus??