Eesti BMW Klubi

Maantee all mõeldakse ikka 70+km/h ja ilma foorideta/järjekordadeta sõitmist.
Külma mootorit maantee kulusse ei arvestata, ehk siis mitte esimesed 5 minutit.
Sealjuures konditsioneer on väljas ja aknad on kinni.
Ehk, sõidad maalt linna, siis 5 minutit peale autoga sõitma hakkamist nullitakse
kulumõõtja ning mõõdetakse kuni sinnamaani, kus tuleb esimene ebamõistlik
peatus, nagu foor, järjekord, ummik või algab linnamärk, sh 50-e ala.

Linnakulu all mõeldakse sõitmist kuni 70'ga linna piirides, kuid seda samuti
külma mootoriga sõitmise arvestuseta. Sealjuures väikelinnades nagu Keila, Rakvere,
Haapsalu jne ei saa arvestada linnakuluna, kuna seal ei ole vastavaid linna
sõidukulude probleeme, nagu foorid ja järjekorrad, pealegi, seal ei saa sõita 10-15
minutit järjest konkreetse sihtpunktiga. Konditsioneeri ei kasutata. Akendega on suva.

Keskmise kulu all mõeldakse auto kütusekulu keskmist, võimalikult täpselt, kuid
siiski ühe aastaaja piirides, tavaliselt märgitakse, kas tegu on suvise või talvise keskmisega.
Minimaalselt tuleks sõita üks kuu. Tavaliselt mainitakse, kui suur osa keskmisest on
linnasõidud. Keskmisesse kulusse arvestatakse külmad käivitamised, kohapeal tiksumised.
NB: Webasto abi puhul sõidu või seisusoojendajana, tuleks seda mainida keskmises kulus,
konditsioneeri pikaajalise kasutamise puhul (20+%) mainiakse ka see ära.

NB! Keskmine linnakulu ja keskmine maanteekulu on sarnased linnakulule ja maanteekulule,
kuid sisaldavad endas külmkäivitusi ja -sõite. Neid näitajaid on võimalik mõõta kui on sõidetud
vähemalt nädal antud alas. Seega, elades linnas, saab märkida ka keskmine linnakulu.

Kõikidele näitajatele on omane kõikuda ~5% piires sama kere/mootor/käigukast piires. Üle
selle, on küsitav auto korrasolek või juhi adekvaatsus liikluses. Liiklus on liiklus, selles
PEAKS liikuma ühlaselt. Kui ei liigu teistega võrdväärselt, siis ei olegi adekvaatne sõidustiil
Lisaks arvestame, et sõites haagisega/katusekarbiga või sõites selliste ratastega, mida tootja
ette ei näe ukse küljel oleval sildil, tuleks see lisada oma arvutustesse.

NB! Autotootjate maanteekulu ja linnakulu ei klapi Eesti tingimustele ja võivad olla märgatavalt
erinevad. Autotootjatel on enda eeskiri, kuidas mõõta üht ja teist. Eestis pole vastavaid
linnu, kus oleks võimalik mõõta samasugust linnakulu, isegi paljud maanteed, oma teekattega,
kiirusepiirangutega, ei klapi.

Nii ongi, et minu auto, Touring E39, 520d man, tarbib suvisel ajal keskmiselt 6,2l/100km, samas
konti kasutatud vähe, 80% otstest ainult 10 minutilised. Maantee keskmine on 5,5l/100km,
maanteekulu on 4,9l/100km, linnakulu on 4,5l/100km (üldjuhul hõredas liikluses), linna keskmine
talvel oli 7.4l/100km, suvel ei ole olnud võimalust mõõta. Mina pidurdan käiguga.

m0ff kirjutas:diagnostis oli kõik korras, ainult eelsüüte küünlad.. aga sellega tegelen enne talve.

Kui eelsüüte küünlad ei toimi, siis DPFi puhastamine ei toimi just kõige efektiivsemalt ja DPF läheb lühikeste sõitudega kiiresti umbe.

Ultron kirjutas:

m0ff kirjutas:diagnostis oli kõik korras, ainult eelsüüte küünlad.. aga sellega tegelen enne talve.

Kui eelsüüte küünlad ei toimi, siis DPFi puhastamine ei toimi just kõige efektiivsemalt ja DPF läheb lühikeste sõitudega kiiresti umbe.

Kuidas küünlad seda mõjutavad? DPF-i puhastus toimub ainult sooja mootoriga.

maarekl kirjutas:

Ultron kirjutas:

m0ff kirjutas:diagnostis oli kõik korras, ainult eelsüüte küünlad.. aga sellega tegelen enne talve.

Kui eelsüüte küünlad ei toimi, siis DPFi puhastamine ei toimi just kõige efektiivsemalt ja DPF läheb lühikeste sõitudega kiiresti umbe.

Kuidas küünlad seda mõjutavad? DPF-i puhastus toimub ainult sooja mootoriga.

Selleks et saada kuumemaid väljalaskegaase, lähevad eelsüüteküünlad DPFi puhastamise ajal käiku. Mersu manual näiteks kirjeldab seda protsessi, AFAIK sama Boschi süsteem on ka BMW'l kasutusel.

On see tõsijutt? Mul on ka 2 küünalt läbi ja DPF puhastab ennast liiga tihti.

mul küünlad vist toimivad, aga dpf puhastab ka suht tihti

maarekl kirjutas:mul küünlad vist toimivad, aga dpf puhastab ka suht tihti

IMO eelsüüteküünlad suht kulumaterial Tihti puhastav DPF eriti vanematel mudelitel pole samas miski haruldus. Põjuseid selleks on palju alates lühikestest linnaotstest, õli lekkivate või muidu väsinud turbote ning pihustavate pihustite asemel siristav versioonid jne. Vanematel autodel lihtsalt pole põlemisprotsess enam nii efektiivne ja see annab DPFis ajapikku tunda.

no mul teeb ikka nädalas korra vast, oleneb palju naine linna sõidab. tavaliselt hommikul 3km ja õhtul sama palju. Ja kui mina vabadel päevadel ta soojaks ajan, siis kuulda , et uriseb. ma ei tea kas see jutt ka õige, et 200 km tagant peaks ta seda tegema muidu? ei mäleta, kust seda kuulnud olen`?

maarekl kirjutas:no mul teeb ikka nädalas korra vast, oleneb palju naine linna sõidab. tavaliselt hommikul 3km ja õhtul sama palju. Ja kui mina vabadel päevadel ta soojaks ajan, siis kuulda , et uriseb. ma ei tea kas see jutt ka õige, et 200 km tagant peaks ta seda tegema muidu? ei mäleta, kust seda kuulnud olen`?

Tal ei ole kindlat intervalli. Möödab rõhku enne ja pärast DPFi ja siis võtab selle järgi otsuse vastu. Kui ainult maanteesõit on, siis ma arvan, et teeb võibolla korra kuus kui sedagi.

Küsimus nendele, kes on oma masinal termostaadid ära vahetanud. Kas vanade termostaatidega näitas kompuuter ka suuremat kulu või oli ainult reaalne kulu kõrge?

no mul oli ikka kõik kõrgem. No muidugi ostsin ka auto kevadel, kui oli veel miinus kraade. ei mäleta ainult enam neid numbreid. praegu on linnas kompuutri järgi 9.9 keskmine!

Mul langes nii kompuutri järgi kui reaalselt umbes liiter. Kompuuter näitas enne täpselt ja pärast termostaatide vahetust samuti, olen siiski pea iga kord tankides harjumusest üle kontrollinud.

Kuno_T kirjutas:Arnis kirjutas:
Nii ongi, et minu auto, Touring E39, 520d man, tarbib suvisel ajal keskmiselt 6,2l/100km, samas
konti kasutatud vähe, 80% otstest ainult 10 minutilised. Maantee keskmine on 5,5l/100km,
maanteekulu on 4,9l/100km, linnakulu on 4,5l/100km (üldjuhul hõredas liikluses), linna keskmine
talvel oli 7.4l/100km, suvel ei ole olnud võimalust mõõta. Mina pidurdan käiguga.

Selle kohta ütleks juut, et mu hobune oleks leppinud 1 õlekõrrega, kuid enne kärvas maha. Tahan öelda seda, et sellist kulu annab ka Smardiga välja rihtida. Golfist rääkimata. Nii, et ei usu. Sellise 2 tonnise kolaka veeretamiseks kulub kütust, sellist jama, mida siia kirjutasid, pole mõtet ajada. Kui kirjutasid selle nn kompuutri järgi, siis proge sellele kohe koefitsient 1,5.

ei ole need numbrid nii ulmelised midagi.

e39 on küll jah natu raskem aga mul sama mootoriga on praaegu keskmine 4.8 l/100
75% sellest maantee sõit siiski

mul vist tilgub kuskilt mõni voolik läbi aga tankimise järgi on arvestuslik keskmine 10l, kompuutri järgi 8,x
maanteel sirgel lõigul ühtlaselt lastes näitab üldse nii:

Kuno_T kirjutas:Mul on neid kütusekuluga kõvatajaid vendi käinud küll, mina olen selliste autodel saanud proovisõidul tunduvalt suurema kulu ja seda ka kompuutri järgi. MITTE Ühegi hinnang pole klappinud. Ja samas diislite kompuutrid reeglina valetavad veel -20 kuni miinus 50 %. Sellise E39 diilirondi reaalne linnakulu on ca 12-15 olenevalt sõidustiilist, kondi kasutamisest ja kastist. Maanteel kuskil 7- 8. Midagi pole teha, füüsikaseadused kehtivad, kiirendus-pidurdus, veere- ja õhutakistus on reaalselt väljaarvutatav ja taandatav ka mootori erikulule.

12-15 linnas oleks saavutatav ilmselt koguaeg teise käiguga sõites.

e39 saab kompuutri ju ilusti paika ajada. e46 ei saa aga mul näitab ta õigesti kuna olen täispaagi meetodil kontrollind.

Jah dislamehed kõvatavad kütusekuluga...sellega nõustun. Aga ma arvan, et aru saada kui vähe võib üldse diisel võtta pead olema omand korraliku bmw-d millel m47 mootor.

Vahepeal olen mõtlend kuidas on võimalik väikse 5 liitrise disla kanistriga seda autokolakat 100 km liigutada punktist A punkti B. Kontrollitud ja tõestatud oma auto peal.

Kõrge väärtusega see masuut...pole midagi öelda

Suht OT tegelt.

mina ka neid 5 l jutte eriti ei usu kolmeliitrise puhul. Olen saanud tallinn-tartu peal omaga 5.7 kesmise kulu, kuid see on olnud hõreda liiklusega sõites, kus möödasõite pole olnud ja ühtlaselt 100 km/h. Aga linnas pole mõtet ajada, mingit 6 l juttu automaat kasti puhul. Kliima aasta läbi sees ja sõidan suht nii kuidas tuju tuleb, mingit ökot ei tee. aga võrreldes bensuka 3l mersuga 124 kupee, 162 kw, mis kunagi oli, siis see palju etem ja ökom auto. Mersuga sõitsingi ökolt ja ei tulud ka 10 l keskmisega välja, maandteel, linnas ast mingi 15 keskmine! Ja mineku poolest ütleks, et bemm ikka palju erksam. Kes tahab öko autot see sõitkugi mingi 1.9 tdi golfiga.

mul on olnud ka golf III 1.9 tdi 66kw kunagi ammu, ammu ja siis sain paagiga 1200 km sõita paak oli vist 60 l. eks ta linnas võttis vast rohkem. aga see 1200 km oli kõik läbi segi sõidetud.

vott ei mäleta kuidas sõitsin, vast mingi 95 spido järgi. ja isegi soomes käisin ja seal tuli 120 ka sõidetud.

Kuno_T kirjutas:Mul on neid kütusekuluga kõvatajaid vendi käinud küll, mina olen selliste autodel saanud proovisõidul tunduvalt suurema kulu ja seda ka kompuutri järgi. MITTE Ühegi hinnang pole klappinud. Ja samas diislite kompuutrid reeglina valetavad veel -20 kuni miinus 50 %. Sellise E39 diilirondi reaalne linnakulu on ca 12-15 olenevalt sõidustiilist, kondi kasutamisest ja kastist. Maanteel kuskil 7- 8. Midagi pole teha, füüsikaseadused kehtivad, kiirendus-pidurdus, veere- ja õhutakistus on reaalselt väljaarvutatav ja taandatav ka mootori erikulule.

Teed sa nalja? Kaheliitrine manuaalkastiga diisel linnas 15 sajale!?! Maanteel 7-8?!? Kui palju siis sinu arvates bensiinimootor võtab? Kaheliitrine bensukas võiks sinu loogika järgi võtta siis maanteel 10 ja linnas 20

Eks see oleneb sõidustiilist palju moto kütet imeb
Mitte et ma midagi väidan vaid kui oma autoga sõidan, siis on alati võimalus gaasijalga vähe tagasi lasta ja midagi ei muutu, ka kiirus ei lange, krt teab mis jama sellega on

Kuno_T kirjutas:Mis seal siis probleem on, kui auto kaalub 2 tonni ja teda pidevalt paigalt kiirendada? Mootor ei puutu siin energeetiliselt asjasse, kui ainult nii palju, et ta liigutamisega hakkama saab. Liikumishulk on mv|2/2. Hakka arvutama, leia kütuse energiasisaldus, võta kogu kupatuse kasuteguriks diisli puhul 30 % ja anna minna. Julgen väita, et 50 g kütust läheb 72 km/h, st 20 m/s (tavaline linnakiirus bemmil) saavutamiseks kindlasti. Kui neid tsükleid tuleb 100 km kohta 300, on juba 15 kg kütust läbi läinud. Veeremiseks on ka kütust vaja jne. Seega tsüklite arvu võime julgelt poole vähemaks võtta, ikka on pea selline kütusekogus läbi lastud. Pööra tähelepanu, et start-stop tsüklis on otseseks kütuseneelajaks liikuva keha mass. Selle pärast ma ei usu mingil juhul, et 2 tn massiga auto liigub linnas pea sama ökolt, kui ligi 1 tn massiga auto (nagu mingi Smardi- või Pololaadne asi). IBA ei ole mulle vaja ajada- ma olen selleks TPI-s liiga palju teormehhi tudeerinud ja liikumisvõrrandeid lahendanud, . Nii, et minge oma 2-liitriste diislite kiitmisega linnas puu taha ja maanteel on nad sellise suure massi sees möödasõiduks võrrid . Kusjuures ma rõhutan selle veel kord üle, et kui ma need nn ökopillid olen oma p..e alla saanud, siis pole ökost jälgegi... vaatan juba seda valetavat BC-d, millel ilutseb 10 ja küsin omanikult, et kus siis linnas lubatud 7 on, tuleb vastuseks "mää". Kasuteguri mõttes saab diisel olla samaväärsest bensukast ligi 15% ökom, mitte rohkem. See ei ole isegi praeguste kütusehindade juures suur argument, miks sellist kapriisset jama omale kaela peale võtta. Vaata teemasid "2,0d või 3,0d ei käi peast ega p...st".

1 fiktsioon, mis annab diisli puhul "säästu" on see, et kütust müüaks tanklates mahu, mitte kaalu järgi. Bensiini erikaal on ca 0,76, diislil 0,84, see annab lisaks veel näilise ca 8% "säästu". Kui kütuse hinna kujundamisel arvestatataks ka erikaalu, siis oleks olukord hoopis teine. Kuid see ei seleta veel seda, et sama bensukas võtab linnas 15 l/100 ja diisel väidetavalt "kõvatab" 7-ga. Veel contra argument on see, et bensiini kütteväärtus on kõrgem, kui diiselkütusel. http://www.pria.ee/docs/resources/1266.pdf" onclick="window.open(this.href);return false;

See kõik põhineb sul oletustel ja isiklikel kogemustel. Pole meie süü, et sul halvad kogemused kütusekuluga. Äkki liiga raske jalg?

Mis kasu on bensiini suuremast kütteväärtusest kui sealt tulevat energiat ei saa kasulikuks mehhaaniliseks energiaks muundada sama edukalt kui diislil.

Olen/Oleme juba üle elanud pessimismi hoogusid siin foorumis küttekuluga seoses.
Mõlemal kütusel on sarnane kütteväärtus, umbes 36MJ liitri kohta.
Erinevus peitub selles, kuidas ja mis tingimustel kütus põleb. Sellest oleneb
termodünaamika reeglitele vastav tsükli efektiivsus.
Ümardades kõik need asjad, võttes kaasaegse bensiinimootori, mille efektiivsus
võib juba küündida 35%-ni, on see siiski tiba veel maas diislist, kus kõik kellad-viled
mis on juba külge poogitud (otsepritse, turbo, selle geomeetriamuutused, vahejahuti)
aitavad effektiivust tõsta madalamatel pööretel/koormustel kuni 50%-ni.
Bensiinimootoritel on siiski mõnedki eelised diislite ees, sealt tulevadki bensuarmastajad.
Siiski, tõstes võimsuseid, on aina paremini ja paremini näha seda vahet, et diisel teeb
bensiinile ära, eriti siis, kui hakata VÕIMSATE mootoritega lihtsalt kruiisima, kasutades
mootori võimsusest vähem kui kümnendikku. Ehtne näide oleks BMW uudne imeloom,
esimene M-tähe-uhkusega diiselsõiduk, BMW M550d. Sarnase võimsusega bensiinimootor
rüüpab linnatänaval sõites kõvasti rohkem ja ei ületa M-diislit suure kaarega.

Ja kui rääkida veelkord M57 mootori võimest liigutada standardset E39-t, siis sõber sõitis
kuu tagasi Musta mere äärde oma 99 aasta sedaaniga, 2 inimest, palju kaupa, rehvid
15" 3.0-ni pumbatud lamellid. Paagitäiega sõitis täpselt 1560km, mitte kulumõõturiga,
vaid odomeetriga mõõtes. Sellel on väike viga +3%, korrutame 0.97-ga ja saame 1500+km.
Huvitav on see, et oleks olnud võimalik sõita ka veel rohkem, AGA, kahjuks nautis ta
120-150km/h sõidumõnusid vähemiilitsalistes riikides, mistõttu teatud kulu läks otseselt
sellele, et sõita õhust läbi (tuuletakistuse mõju küttekulule hakkab väljenduma kiirustel
üle 60km/h ja kasvab eksponentsiaalselt edasi).

E39 paak on ametlikult 70l. Mina olen sinna mahutanud 74,8l (kütusefilter ja täitekõri k.a.)

Julgelt väidan, et kõige suurema põntsu küttekulule paneb pidurdamine piduritega ja E39/E46-l
automaatkastiga sõidukitel seismine D-ga + "munev" käiguvahetus paljudes olukordades.
Tuliuutel autodel tundub kast kõvasti targem olevat, aga mul puudub kokkupuude nendega.

Allkirjas on mul isiklik tavakasutuse rekord ja auto ideaalsed kütusekulu näitajad. Reaalselt
linnas päevael ajal tõuseb mul kulu kaks korda suuremaks, aga üle 8 pole poole tunnise sõidu
keskmiseks kunagi Tallinnas tõusnud. BC valetab 0-5%, kuna olen kontrollinud, 6,3BC=6.17 reaalselt
(viga tekib sellest, et paagi kõris ja filtris asetseva kütusega sõites läheb asi valeks).
Enne seda oli mul E39 525tds ja tolle rekordiks sain püsivalt 1050-1100km paagitäiega.
Muideks üks tähelepanek, M47 võtab linnas vähem kui M57 ja M57 võtab maanteel vähem kui M47

Nõus enamvähem kõigega, aga m57 ei võta mittemingil juhul maanteel vähem kui m47.

Ajasid võibolla midagi segamini. Siis peaks m57 alla 4.5 võtma mis on selle mootori kohta ebareaalne.

Paberite järgi võtab 5.3 ja eks ta sinna viie poole peale jääb.

Ei vähem ta küll ei võta kui 4.5, aga M47 võtab 90-ga sõites rohkem
Allkirjas mul kirjas, et ideaalselt lihtsalt sirgelt sõites 4,9l, E39 touringuga.

Arnis, E39 tds oli automaat- või manuaalkastiga?

Manuaal. Automaadi kütusekulu maanteel on PEAAEGU samasugune nagu manuaalil,
mida ei saa öelda linnasõidu kohta.
Tavaliselt kuni kolmandik paagist on mul linnasõiduna. Kolmandik aga piirdub 10km-ste
lühikeste otsadega, mis loomulikult mõjub halvasti, eriti jahedama ilmaga.

panin tähele et küttuse kulu kuidagi tõusis ,vaatasin varjatud menuus,ja seistes võtab 2,1 liitrit tunnis(sooja mootoriga.ja veel inpa näitab viga,4587-fuel filter,vahetasin filtrit aga viga endiselt olemas.miks? e61 530d.

Ilma konditsioneerita peaks sooja mootoriga kulu olema 0,7l/h kandis.

Minul on maantee peal tiba suurem kui võiks olla sellepärast, et mul on touring.
Touring lisab mingi 0,3-0,5 liitrit maanteel, võrreldes sedaaniga.
See ühtlane drag tuulega kahjuks kulutab suurtematel kiirustel
Siiski on universaalil nii palju eeliseid, et need kümnendikud on andestatavad