K:2,7Plokk+2,3kaan+2.3 pritse = ?
K:2,7Plokk+2,3kaan+2.3 pritse = ?
Mure siis järgmine: Kas on võimalik ja mis võib tulemus olla kui ristata siis m20 tyypi mootorid....2,7Plokk+2,3kaan+2.3 pritse. Hetkel vedeleb neid mootoreid ja mõtlesin et teeks mingi hübriidi või midagi sellist
Ps ärge näkku päris lööge kui se võimalik pole vms
Ps ärge näkku päris lööge kui se võimalik pole vms
56 328 438
põhimõtteliselt on mu 2.0 92 kw siis tuleb koos autoga 2.0 95 kw (midagi on sees peetis...veel ei tea), 2.3, 2.7 ja kõik on pritsesüsteemidega ja komplektsed. Saab ehk neist mingi tavalisest võimsama-erksama mootori kokku panna nii et kestaks ka mitte 5000 km ja laiali(Burn-out`iga ei tegele)?
Tahaks siis targemate(kogemustega) meeste(naiste) nõuandeid ja näpunaiteid kuulda.
Tahaks siis targemate(kogemustega) meeste(naiste) nõuandeid ja näpunaiteid kuulda.
56 328 438
ära tuleb vahetada ka väntvõll... kuna 2,7 mootor on madlpöörde mootor ja originaal vänt ei pea vastu... väidetavalt istub sisse ilusti 2,5TD vänt koos kepsudega ja kolbidega... siis võib ka sellele motole turbo peale panna... kokku tuleb küll jah 2,5 mootor millel tugevdatud kepsud ja kolvid koos vändaga ja väga hea ylemise otsaga (plokikaan ja kytusesysteem) nii et peaks hea püssi saama... mootori otsa istutad 2,5TD mootori väljalaske kolle ja turbo... ja asi hakkab looma
põhimõttelisest nii neid peaaegu ehitatakse , 2.3 kaanega jääb väiksem kubatuur ning võrreldes 2.5 kaanega on 2.3-el väiksemad kanalid(tasub suuremaks freesida)
eta vänt las jääb pole tal midagi viga (kannatab ka 600 heppa) ,kepsud ka eta ning ka kolvid
kõige targem oleks sul osta 2.5 sisselase ning plokikaan(ei pea),pritse kas 2.5 või 2.0(peaaegu üks ja seesama)
eta vänt las jääb pole tal midagi viga (kannatab ka 600 heppa) ,kepsud ka eta ning ka kolvid
kõige targem oleks sul osta 2.5 sisselase ning plokikaan(ei pea),pritse kas 2.5 või 2.0(peaaegu üks ja seesama)
hmm päris hea mul vaikselt põleb siis ei ole midagi27 pulkadeks teha ja vaikselt üks tavamootoritest üks pisut kurjem mootor teha. 2,5 TD vända, kolvide, kepsude otsimisega vist ei tohiks nii suur probleem olla kui 2.5 TD motole pumba?!.
Peale jaani siis mootor tükkideks ja vaatame mis saab Ps arvamused ja näpunäited väga oodatud.
Peale jaani siis mootor tükkideks ja vaatame mis saab Ps arvamused ja näpunäited väga oodatud.
56 328 438
Eksid küll.Tom kirjutas:2.0, 2.3, 2.5 ja 2,7 peaks sama plokiga olema kui ma ei eksi ainult sa pead arvestama, et 2.7 kolvid on ~8/1 kompressiooniga.
2.0 ja 2,3 on 80 mm silindriga, üks plokk
2.5 ja 2.7 on 84 mm silindriga, teine plokk
2,7 eta katita surveaste on 10,2 ning katiga 9,0.
2,3 kaan ja 2,7 plokk annab umbes eta välja ka, etal on samuti väikese kanaliga kaan (2,0/2,3 oma)
2,5 kaan on suuremate kanalite ja klappidega
ilma 2,5 kaaneta on see mõttetu üritus
et kaaned on "peaaegu samad" on rumal jutt.
BMW M535i 1985; BMW 3.0S 1973;
BMW 318iS 1990
BMW 318iS 1990
2,7 kaan on sama mis 2,3, vahe on nukkvõllides ja muudes vidinates plokikaane sees.
Kui 2,7 plokk ja 2,3 kaan kokku panna siis kompressioon jääb samaks mis algselt 2,7 motol oli(neid peaks olema kaks erinevat, 11,x ja 10,x ei mäleta täpselt), hea vabalthingavaks mootoriks.
Kui aga 2,7 plokile 2,5 kaan panna saab kompressiooniks 7,9 mis on pisut vähe vabalthingavale, kuid hea turbo aretamiseks.
Populaarne on panna 2,5 mootorisse 2,7 väntvõll ja kepsud, siis muutub ainult töömaht.
Ja see jutt, et eta mootor käib kuni 4500 pööret ja vänt ei sobi kõrgetele pööretele on bs, pöördeid piirab ainult plokikaan, vänt ei tee teist nägu ka.
Parandage kui eksisin sellised asjad on meelde jäänud usa foorumeid lugedes, niiet euroopa omadel võib pisut teistmoodi olla.
lisaksin siia juurde selle lingi 2,3 kaanest ja 2,7 plokist
http://www.e30tech.com/forum/viewtopic.php?t=21120
Kui 2,7 plokk ja 2,3 kaan kokku panna siis kompressioon jääb samaks mis algselt 2,7 motol oli(neid peaks olema kaks erinevat, 11,x ja 10,x ei mäleta täpselt), hea vabalthingavaks mootoriks.
Kui aga 2,7 plokile 2,5 kaan panna saab kompressiooniks 7,9 mis on pisut vähe vabalthingavale, kuid hea turbo aretamiseks.
Populaarne on panna 2,5 mootorisse 2,7 väntvõll ja kepsud, siis muutub ainult töömaht.
Ja see jutt, et eta mootor käib kuni 4500 pööret ja vänt ei sobi kõrgetele pööretele on bs, pöördeid piirab ainult plokikaan, vänt ei tee teist nägu ka.
Parandage kui eksisin sellised asjad on meelde jäänud usa foorumeid lugedes, niiet euroopa omadel võib pisut teistmoodi olla.
lisaksin siia juurde selle lingi 2,3 kaanest ja 2,7 plokist
http://www.e30tech.com/forum/viewtopic.php?t=21120
copy paste streetrace foorumist
SharkRider kirjutas:2.3 kaane võib ka panna, see peaks sobima 2.7 ploki peale täpselt ja kõige lihtsam ongi nii teha aga sellel on 2 mm väiksemad klapid ja pordid, kui 2.5-sel. Enne eksisin natuke - 325i plokaas on natuke teistsugune ja 2.7 ploki peale ei istu, 2.7 väntvõll ja kepsud pannakse hoopis 2.5i mootorisse, kus plokki võib osutuda vajalikuks veel maha freesida aga nii peaks parem saama, kui 2.7 plokk & 2.3 kaas.
Üldiselt on bmw väntvõllid ja kepsud sepistatud aga 2.7 eta mootor on madalapöördeline ja nende tugevuses ma ei ole kindel, sellepärast 9000 pöördeni ikka ei maksaks lasta ja vaevalt sellest ka mingit kasu orig. 260 kraadise nukkvõlliga on.
eta väntvõll on kõige prostam survevalu kärakas, proovi seda koos umbes samasuure M30B25 omaga käes kaaluda, siis saad aru, viimane on tuntavalt raskem
on valatud meelega kerge, et vähendada mootori sisetakistust ja inertsi, sest eta üle 4500 ei käinud
asjatundjad sellega üle 6000 pöörde eksperimenteerida ei soovita, selle eta mootori aretamisest oli kunagi BMW Total'is pikem artikkel, võin selle kunagi sisse skannida kui huvi on. sõnad pärinevad meestelt, kes on neid mootoreid ehitanud sellest ajast peale kui need üldse ilmusid.
tänavasõidu mootori saab normaalse, aga 7500 pöörde mootorit ei saa
mina usuks pigem neid kui streetrace foorumi professoreid, niipalju kui on juhust 2,7 pulki näpu vahel veeretada, kipun seda arvamust pooldama.
küsimus pole nii palju valumeetodis, vaid selles, et etal on ebaproportsionaalselt pikk kolvikäik ja suurtel pööretel on oht, et kolvikiirus koos väändevõnkumistega teeb väntvõlliga krõmpsti
valuväntvõlle on bmw-l teisigi, kuid torkab silma väike seaduspärasus, et kõik need on lühikesekäigulistes mootorites ja isegi M50/52-l on sedasi, et 2,5 on valu, aga 2,8 on sepistatud. M60-l on 3,0 valu, aga 4,0 on sepistatud. S-seeria mootorites pole valuvõlle kunagi olnud. Alguses pikakäigulisena projekteeritud M30 ongi ainult sepistatud võllidega.
on valatud meelega kerge, et vähendada mootori sisetakistust ja inertsi, sest eta üle 4500 ei käinud
asjatundjad sellega üle 6000 pöörde eksperimenteerida ei soovita, selle eta mootori aretamisest oli kunagi BMW Total'is pikem artikkel, võin selle kunagi sisse skannida kui huvi on. sõnad pärinevad meestelt, kes on neid mootoreid ehitanud sellest ajast peale kui need üldse ilmusid.
tänavasõidu mootori saab normaalse, aga 7500 pöörde mootorit ei saa
mina usuks pigem neid kui streetrace foorumi professoreid, niipalju kui on juhust 2,7 pulki näpu vahel veeretada, kipun seda arvamust pooldama.
küsimus pole nii palju valumeetodis, vaid selles, et etal on ebaproportsionaalselt pikk kolvikäik ja suurtel pööretel on oht, et kolvikiirus koos väändevõnkumistega teeb väntvõlliga krõmpsti
valuväntvõlle on bmw-l teisigi, kuid torkab silma väike seaduspärasus, et kõik need on lühikesekäigulistes mootorites ja isegi M50/52-l on sedasi, et 2,5 on valu, aga 2,8 on sepistatud. M60-l on 3,0 valu, aga 4,0 on sepistatud. S-seeria mootorites pole valuvõlle kunagi olnud. Alguses pikakäigulisena projekteeritud M30 ongi ainult sepistatud võllidega.
BMW M535i 1985; BMW 3.0S 1973;
BMW 318iS 1990
BMW 318iS 1990
M50 kasutab põhimõtteliselt sama alumist osa, mis M20
ehk siis seaduspärasused on ka samad
2.0 (M20-l ka 2,3) on 80 mm plokk, töömahtu varieeriti kolvikäiguga
ülejäänu on 84 mm plokk, erinevad kolvikäikude poolest
1:1 pole alumised otsad mõistagi identsed, aga põhimõtteliselt on kasutatud 24V malmplokiga mootorite projekteerimisel M20 aluspõhja.
ehk siis seaduspärasused on ka samad
2.0 (M20-l ka 2,3) on 80 mm plokk, töömahtu varieeriti kolvikäiguga
ülejäänu on 84 mm plokk, erinevad kolvikäikude poolest
1:1 pole alumised otsad mõistagi identsed, aga põhimõtteliselt on kasutatud 24V malmplokiga mootorite projekteerimisel M20 aluspõhja.
BMW M535i 1985; BMW 3.0S 1973;
BMW 318iS 1990
BMW 318iS 1990