Aeg-ajalt jääb kõrva, et keegi ostis.
Kolm põhjust, miks ei öelda.
Nüüd point
Mis on vahet stockvõllil ja sportvõllil. Piltlikult on nukk natuke kõrgem ning nuka põsed "paksemad". Tegelikkuses on nuka kõrguse vahe tänavaspordil ja stocknukal 1-1,5 mm piires.
Mis nüüd juhtub, kui sellega saksamaal "sihipäraselt" sõidetakse. Nukkvõlli ots on uuena seeriavõllist natuke teravam ja seepärast allub ta suurematele koormustele, mida veelgi suurendavad kaasas käivad kõvad vedrud. Edasine loogika üleb, et selline asi kulub kiiremini, eriti kui on tegemist 80-90ndatel tehtud-pandud nukkadega - tollal oli sünteetiline õli kosmoseteadus (see, mis praegu müüakse).
Tavaline taks on, et kasutatud nukad sõltumata sordist on kulunud tipust oma millimeetri madalamaks. Mul vedeleb nii mõnigi garaazis (osa viskasin vanarauda), olen üle mõõtnud.
Mootori võimsuse määrab rohkem nuka tõus kui duration. Duration on pigem kaudne määraja, kuna suurema durationiga nukal kolib tööpiirkond
ülessepoole ja mootori täiteaste seal paraneb (suurem duration tagab suurema täiteaste ainult suurematel pööretel) ja võimsus kasvab pöörete kasvu arvelt (võimsus=moment*pöörded labaselt). Rohkem määrab võimsust tävavaautol see kui palju klapp avaneb ehk nuka tõus. Klapi voolavuse määrab mõttelise silindri külgpindala, mille kõrguse moodustab klapitõus ning mille läbimõõt on klapipesa kitsaim sisemõõt. Ehk siis klapi läbilaskevõime paraneb tõusu ja pesa sisemõõdu kasvades.
Nüüd pannes peale paksemate põskedega kuid nüri otsaga nuka -juhtub mis
Suurema durationi tõttu kolib mootori töövahemik kõrgematele pööretele,
kuid madalatel langeb tuntavalt (nukk on kulunud ja väiksemad klapitõusud ei kompenseeri tööpiirkonna liikumist üles). Kõrgematel pööretel jääb jälle kogu nuka võimalus kasutamata sama kulumise tõttu, kuna duration ja lift saadakse koos ning päris suure uurimise järel (pikk jutt kuidas nukamehed käsitlevad voolu mitte ühtlasena vaid pulseerivana -sealt pikk jura klapikiirendustest ja igasugu efektidest jne jne jne jne jne).
Tulemus on siis see, et madalatel pööretel mootori veojõud väheneb ning kõrgematel pööretel on umbes sama mis stockis. Või kui võimsusnäitajadki kasvavad, siis üksnes pöörete arvu arvelt (kineetiline energia sõltub kiirusest). Töenäoline kasu on nõrga alumise otsa arvelt heal juhul natuke lisavõimsust. Kuna nendel pööretel te ei sõida, siis seda kasutada ei saa. Liikluses kasutatavatel pööretel on teie kasutuses vähem hobujõude kui seeriaautol. Asja muudab hullemaks veel see, kui osa kasulikke pöördeid jääb piiraja taha.
Tuleks enne ostmist/panemist välja selgitada nuka tegelik seisukord. Kui nuka tõus on sama mis seerianukal, siis jätke rahus ostmata.
Teine häda on selles, et paljud kõvemad nukavalmistajad kasutavad tänavanukkade tegemiseks tehase valutoorikuid. Nii on tavaline, et valukood on sama, mis tehasenukal. Mis parameetrid tal tegelikult on, seda ei tea keegi. Välja näevad nad ühtemoodi ja 264 vs 284 nukka 98% selle jutu lugejates silma järgi ei erista, mina kaasa arvatud.
Nukkvõlli kasulikud töövahemikud 2-klapisel mootoril on umbes sellised:
270 kraadi - 1000 kuni 6000 rpm
280 kraadi - 2500 kuni 6600 rpm
290 kraadi - 3000 kuni 7200 rpm
300 kraadi - 3500 kuni 7500 rpm
310 kraadi - 4000 kuni 7800 rpm
Kasulik töövahemik=arvestatav kiirendusvõime.
Mõelge hästi, kui tark on vanade veninud kepsupoltidega viimase nuka tööparameetreid kontrollida
Seeriamootoritele ei ole üle 290 üldse mõtet neid toppida. Samuti eeldavad nad töös hoidmiseks väga kõrget peaülekannet.Durationi erinevalt tõusust näpu vahel kontrollida ei saa. Selleks on vaja vastav stend, mille saab küll ise teha, aga mis ostes kaasas vast pole.
Kolmandaks. Romulas ei anta reeglina kaasa õigeid kõvu klapivedrusid. Samuti on rahalistel põhjustel tavaline, et neid ei osteta - 2000 kr nuka ostja ei kuluta 3500 vedrudele.
Mis juhtub - enamike 80ndate-90ndate vedrud on väsinud ja tihti ei tule toime isegi seerianukaga töötamisel. Nüüd panete sinna veel koormust juurde ja dünos "avastate", kuidas powergraafik 5000 järel allamäge sööstab. Tekib nähtus nimega valve float, kus lühidalt hakkavad klapid puterdama - aeglaselt sulguma ja sulgemisel lahti põrkama.
Kes on targem lükake see ümber.
100% kindel nukatuuning on kindlasti uus stockvõll ja uued seeriavedrud koos korraliku kaane remondiga. Vanast mootorist saade vähemalt +10 kW juurde.
Ärge väga palju võtke eeskuju netis olevatest bmw võidusõiduautodest, mis 2-klapise mootoriga olid, eriti just nukakraadidest. Näiteks nukaga oli selline väike pisiasi, et osades klassides olid klapidiameetrid ette antud. Üks selline näide oli sama 3.5 mootor, kus sisselaseklapp oli piiratud 46 mm-ga - seal saadi võimsust kätte ainult 324 nukkadega ja ääretult lühikese tööpiirkonnaga. Seepärast ongi teatud mootorid selliste klappidega nagu nad on.
Niiet kommentaarid ja parandused on oodatud.
