Eesti BMW Klubi

Nüüdseks peaks minu poolt olema kõigile soovi avaldanud inimestele link lõputööga tutvumiseks mailile edastatud.

Kui kellegi mailiaadress on kogemata kaduma läinud siis palun sellest PS-i teada anda.

Tänan veelkord kõiki küsimustikule vastajaid


Andres

Kui on küsimusi, täpsustusi või tähelepanekuid siis loomulikult võib neid lisada siia samasse teemasse või PS-na.

seda kirjatükki loeks huviga...tegin ka testi ära

head põrumist

Riivo kirjutas:seda kirjatükki loeks huviga...

Paljud senised vastajad pole oma kontaktandmeid (mailiaadressi lisanud), seega pole mul neile kuhugi seda kirjatükki saata.

Maili aadressi lisamise koht ka selline imelik muidugi esimese küsimuse märkuste lahtris (sain teha kokku ainult 10 küsimust)

Kui keegi vastanutest on unustanud oma mailiaadressi lisada, kuid tegelikult lõputööga tutvuda soovib siis palun PS

Tänan kõiki seniseid vastajaid ja ootan veel inimesi aktiivselt vastama

Andres

aga kui olen omanud mitut m51-e ja vastused oleksid väga erinevad? ma ei saanud millegi pärast testi korrata.

aix kirjutas:ma ei saanud millegi pärast testi korrata.

Kahjuks jah surveymonkey.com keskkond ei lase sama MAC aadresi pealt mitu korda järjest küsimustele vastata. (kui päev aega oodata siis peaks saama vähemalt mina ise sain)

Tänan, et juhtisite probleemile tähelepanu

Andres

panin ka enda mõningased jamad kirja, mis aja jooksul on juhtunud.

Vastasin ausalt ja siiralt. 1 remont on olnud ja väga kallis. Ja lisasin ka kontaktandmed.

Täitsin küsimustiku ära. Endal üldlevinud probleemid esinenud, lekkiv kõrgsurve pump, lekkivad ülevoolu voolikud, umbes kütusefilter, tahmanud sisselaske kollektor tänu ERG klapile. Siiani kõik tööd ise ära teinud ning väga rahule tulemustega jäänud.

Täitsin testi ära. Lisasin spetsiifilisemat infot ka enda mootori seadete kohta. Ehk on abi. Edu lõputööga.

Tänan kõiki küsitlusele vastajaid!

Kuna lõputöö tähtaeg hakkab kätte jõudma siis rohkemaid vastuseid oodata pole enam aega

Peale lõputöö kaitsmist saavad kõik soovi avaldanud inimesed sellega ka turvuda nagu alguses lubatud

Võib teema lukku panna

Usun,et nii kõigile vastajatele kellel on selle isendiga kokkupuuteid olnud kui ka teistele huvilistele on selles Sinu toodetavas kirjatükis nii mõndagi kõrvataha panna.
Egas muud kui head põrumist!

Tegin ka ära ehk saaks ka tulemustest teada! Ja edu sulle!

aga küsiluste tulemusi võiks varem siia üles juba riputada, nii mõnelgi oleks huvi neid tulemusi lugeda.

küll siis paneb kui lõpetatud.

Kaitsmise kuupäev peaks olema 3. Juuni ehk siis peale seda panen lõputöö tutvumiseks ülesse

Jään huviga ootama

Tulemused käes. Päris huvitav. Tänud teema algatajale

Nüüdseks peaks minu poolt olema kõigile soovi avaldanud inimestele link lõputööga tutvumiseks mailile edastatud.

Kui kellegi mailiaadress on kogemata kaduma läinud siis palun sellest PS-i teada anda.

Tänan veelkord kõiki küsimustikule vastajaid

Andres

Lugesin läbi- see mis kirjas on tõene ning väga hea.Eriti huvitas mind nukkvõlli asend. Kuna see on ainus asi mille juurde pole veel käega kallale läinud. KUID mind see ei rahuldanud . Ootasin paar kõige huvitavamat ning ka tähtsamat selle kõige juures(525tds).

1. Kütus: kuidas erinaeva sisaldusega kütus mõjub pumbale- mootorile. Lisandid (õlid-2t, määrded, DIESEL CLEANE SYSTEM X). Miks venemaal (muudes riikides- väljaspool euroopat)- ringi liikudes muutub 525tds uimaseks... jne.
2. Miks iga 525tds käivitub kohaselt (SOOJALT)- kui välja tõmmata temp. andur? See siia maani minu jaoks arusaamatu... See põhiline - mida ootasin....
3. Turbo ja 525tds- kuidas mõjub kulunud turbo ning sellega kaasnev jõukadu. Tahm, küttekulu.
Mis on normaal turbo rõhk- 1.1K rmp juures...
4. Kas paagipump mõjutab mootori tööd- suurtel pööretel- ning kui paigaldada paaki - lisa paagipump, kas hakkab paremini käivituma soojalt?

Veel on üks asi- et: Kui panna suur kogus küttet- ehk. masin liigub põhimõtteliselt ise. gaasi tuleb anda varbaga: siis miks sellisel juhul kütekulu väheneb. Liikudes raske jalaga- ei tarbi 525tds rohkem Seda muidugi mõistlikult. Samas liigutab massi pidevalt max- momendiga. max asendis. Surub istmetesse- küttekulu aga ei tõuse.... Kompuuter näitab - 5,1l - tarbib 6- 7l sajale. Keskmine kiirus ca 40km.
Samas kui kompuuter näitab 8-9l. mootor muutub uimaseks, küttekulu tõuseb kuni 8l sajale.

On selgunud selline tõsiasi, et antud faili vaatamiseks peab arvutisse olema instaleeritud Acrobat Readeri versioon 9.0 või uuem...

Selle peaks saama downloadida Adobe kodulehelt.

To Danil523:

1. Lõputöö jaoks sooritatud katsete periood oli liiga lühike kütuste mõjude uurimiseks. Selle kohta mõistlike järelduste tegemine oleks eeldanud tunduvalt suuremaid läbisõite ja ka välismaal käimist, et sealset kütust tankida ning seejärel dünaamikaparameetreid mõõta.- st antud küsimuses jään vastuse võlgu.

2. Põhimõtteliselt on mul selle kohta teooria olemas, kuid vajab veel natuke täpsustamist. Vastan paari päeva jooksul kui leian aega GT1 auto külge ühendada jälle.

3. Toitesüsteemi all mõtlesin antud lõputöö juures ikkagi kütusega varustamise süsteemi. Mootori õhuga varustamise süsteemi-Turbo, turbo juhtimine, EGR, M51TU-l ka õhukulu mõõtja kohta oleks materjali ja potentsiaalseid uurimisparameetreid nii palju, et selle kohta annaks kirjutada veel ühe samasuguse lõputöö
1000 pöörde juures see turbo põhimõtteliselt ülelaaderõhku ei tooda, st normaalne turbo rõhk 1,1k rpm juures on atmosfäärirõhk.

4. Minu andmetel (pole isiklikult spetsiaalselt katsetanud) tiheda kütusetorustiku ning piisava kütuse koguse korral paagis ei mõjuta paagipump mootori tööd suurtel pööretel. Vajaliku KSP siserõhu tagamiseks on selle jaoks labapump (põgusalt ka lõputöös käsitletud osa). Soojalt käivitamise kohta sama asi, et kui kütusetorustik on tihe ja labapump suudab piisava KSP siserõhu tekitada siis täiendava ca 0,5 bar rõhku tootva pumba, nagu seda on originaal paagis asuv pump, paigaldamisel mõtet ei ole.
Omaette teema on, kui paaki paigaldada lisapump, mis suudab tekitada pumba siserõhule lähedast rõhku, siis võiks sellest kasu olla. Kuna aga puudusid vahendid pumba siserõhu mõõtmiseks siis reaalset selliseid katseid teinud ei ole ning seda lähemalt kommenteerida ei oska.

Kütuse kulu- Katsete tulemusena minul pumba kaane asendi korral, kus pritse kogus oli suurem ikkagi ka reaalne kulu suurenes. Päris kindlasti on suurema kütuse koguse korral kulu suurem linnasõidul, kui on palju tühikäigul töötamist. Maantee mõnevõrra väiksemat kulu põhjendaksin madalamate mootoripööretega, mida kiirendamiseks ja möödasõitudeks kasutatakse- st, et käike ei pea alla vahetama ja mootor jaksab ka madalate pöörete pealt normaalselt vedada. Aga üldiselt on kogu see kütuse kulu arvestamine rohkem suhteline nähtus kuna vahelduvad aastaajad, sõidutingimused, auto koormatus jne...

Miks iga 525tds käivitub kohaselt (SOOJALT)- kui välja tõmmata temp. andur?

FAKTID:
Juhul kui DDE-l puudub mootoritemperatuuri informatsioon (andur vigane, pistik lahti jne...), siis:
*Pritse koguse reguleerimisel arvestatakse mootori temperatuuriks -20 C>> Järelikult sooja mootori korral on pritse kogus normaasest suurem ja sellega tühikäigupöörded tõusevad.
*Eelpritsenurga reguleerimisel arvestatakse mootori temperatuuriks +50 C>> See tähendab töösooja mootori korral eelpritse nurka 6-7 kraadi normaalse 3 kraadi asemel.
*Hõõgküünald kontrolliks arvestakse mootori temperatuuriks +50 C>> Küünlad rakenduvad igal käivitusel.

OLETUS:
Kõik eelpool kirjeldatud tegurid parandavad mootori käivitumist. Lisaks veel külmale mootorile vastava stardi kütusekoguse kasutamine töösoojal mootoril DDE poolt.
Minu arvamus on, et enamus halvasti käivituvaid TDS-e saaks käima ka lihtsalt hõõgküünlaid töösoojal mootoril rakendades aga selle kindlakstegemiseks peaks keegi oma autoga sellise eksperimendi ette võtma...