Kütustest ja tanklatest - mida tankida
Postitatud: 18.12.2019 13:12 41
Tänapäeval on kütuste turg kirju nagu issanda loomaaed. Ja igamehe enda oma on alati parem.
Hea koht asi faktiliselt selgeks rääkida, siinsamas teemas.
Kel on infot Eesti tanklate kütuse "parameetritest", olge head, jagame siia. Teeks mingi lihtsama tabeli.'
Tahaks leida pärlid, mis on paremad/halvemad kui EN 590 ja EN 228 - "norm bensiin ja norm diisel".
Kogemusi võib ka jagada, kuid mingi alus peaks olema. "Peale tankimist tekkis probleem" ei ole väga usutav, kui
samal päeval samast tanklast kellelgi teisel ei tekkinud. Me sõidame autoga, nad lähevad alati vahetult peale tankimist katki.
Mis kütuse liigid on meil (Eestis) olemas transpordivahenditele:
Bensiin
Diisel
LPG
LNG
CNG
Vesinik
Elekter
Viimase kohta areneb teema veidi hiljem - tanklavõrgustikul on omad apsud mis vajavad arutlust.
LNG-ga ka eriti pistmist ei tule, kuna kütus "ei püsi mahutis" seistes kaua. Sõiduautodel seda ei kasutata.
Vesinik, võite või lüüa, ei lähe kaugele. Sõiduautode maailmas kindlalt. Sarnaneb keerukuselt LNG/CNG.
Tanklad panevad igasuguseid nimesid oma kütusele. Neid peaks lahkama - mis on tegelikult see kütus, tühi jutt?
Mida VEEL on kütusesse lisatud ja mis eesmärgiga, see on huvitav. Meid huvitavad sellised asjad nagu:
määrimisvõime, mõju tahmafiltrile/mootoriõlile, heitmed, stabiilsus paagis, külmakindlus, kütteväärtus, tsetaanarv jms
Seda teemat mammutiseerida küttekulude ja hindade kõikumisega ei ole vaja. Hindade "update" kord kuus on piisav.
Samuti võrrelda, palju ühel ja teisel auto kütust võtab (v.a. kahe erineva kütuse vahel kui ei ole veel kindlaks tehtud) ka ei ole vaja.
Kuna 90+% tankijatest tangib "tavaline odavaim 95 ja tavaline odavaim diisel", siis on oodata palju juttu just nendest.
Seega lahkame neid täpsemini, millise maitsega "tavaline", mis seal sees on.
Kütuselisanditest siin üldiselt ei räägi. Kuigi saab soetada neid kütuselisandeid, mida kasutatakse kütusesegudes, siis 95+%
lisanditest on täiesti tarbetud/riskantsed ja 95+% autoomanikest neid ei kasuta niikuinii (varsti saame teada täpsemini).
Küsitlus: "parema kraami" alla lähevad igasugused kütused, mis on teistest natukenegi kallimad või paremad.
Näiteks kui on bensiinis vähem etanooli (98 on parem kraam) või kui diislis puudub FAME lisand (HVO on parem kui diisel ise).
Biometaan on lihtsalt rohelisem ja mitte "kõige odavam", seega võib nimetada "parema kraami" alla.
Venemaalt kütust tuues, on eesmärgiks "kõige odavam", mitte "parem kraam".
Sinist tankides on eesmärgiks igal juhul odavus.
Kui ühe korra proovid midagi muud/lisandit, siis vasta ikka sellest, mida üldiselt tangid (viimased pool aastat).
Segaduste vältimiseks kasutame järgmisi väljendeid: etanooliga bensiin, HVO diisel, FAME diisel ja väldime teisi, nagu biodiisel.
Segaduste vältimiseks eristame alati kütuseid kui on olemas mitu kütust mida märgime samamoodi.
Näiteks BioDiisel saab olla nii HVO kui FAME, aga need on täiesti erinevad. Väldime B7 B0 E0 E10 lühendeid ilma täpsustuseta.
Avan ise teema FAME/HVO eristamisega. Päris põhjalik 10 aastat vana paber:
http://www.etipbioenergy.eu/images/SAE_ ... l_Fuel.pdf
Tankisin endale 100%-st HVO-d (taastuv diisel) ja märkasin ainult head. Käivitus super, ei haise külmast peast.
PDFis on kirjas ka kütteväärtus per liiter ja võin kinnitada, et umbes sinna kanti ta ka on - "praktiliselt sama mis tavaliselt".
Ainuke mure, et maksis 1.86€/l kliendikaardiga. (ahjaa, kütuse hindade puhul piisab 3-st tüvenumbrist, pole vaja 1.859€/l).
Loodame, et maksupoliitika parandatakse ära ja aktsiis selle kütuse pealt oleks korrektne (sarnane biometaanile).
Hea koht asi faktiliselt selgeks rääkida, siinsamas teemas.
Kel on infot Eesti tanklate kütuse "parameetritest", olge head, jagame siia. Teeks mingi lihtsama tabeli.'
Tahaks leida pärlid, mis on paremad/halvemad kui EN 590 ja EN 228 - "norm bensiin ja norm diisel".
Kogemusi võib ka jagada, kuid mingi alus peaks olema. "Peale tankimist tekkis probleem" ei ole väga usutav, kui
samal päeval samast tanklast kellelgi teisel ei tekkinud. Me sõidame autoga, nad lähevad alati vahetult peale tankimist katki.
Mis kütuse liigid on meil (Eestis) olemas transpordivahenditele:
Bensiin
Diisel
LPG
LNG
CNG
Vesinik
Elekter
Viimase kohta areneb teema veidi hiljem - tanklavõrgustikul on omad apsud mis vajavad arutlust.
LNG-ga ka eriti pistmist ei tule, kuna kütus "ei püsi mahutis" seistes kaua. Sõiduautodel seda ei kasutata.
Vesinik, võite või lüüa, ei lähe kaugele. Sõiduautode maailmas kindlalt. Sarnaneb keerukuselt LNG/CNG.
Tanklad panevad igasuguseid nimesid oma kütusele. Neid peaks lahkama - mis on tegelikult see kütus, tühi jutt?
Mida VEEL on kütusesse lisatud ja mis eesmärgiga, see on huvitav. Meid huvitavad sellised asjad nagu:
määrimisvõime, mõju tahmafiltrile/mootoriõlile, heitmed, stabiilsus paagis, külmakindlus, kütteväärtus, tsetaanarv jms
Seda teemat mammutiseerida küttekulude ja hindade kõikumisega ei ole vaja. Hindade "update" kord kuus on piisav.
Samuti võrrelda, palju ühel ja teisel auto kütust võtab (v.a. kahe erineva kütuse vahel kui ei ole veel kindlaks tehtud) ka ei ole vaja.
Kuna 90+% tankijatest tangib "tavaline odavaim 95 ja tavaline odavaim diisel", siis on oodata palju juttu just nendest.
Seega lahkame neid täpsemini, millise maitsega "tavaline", mis seal sees on.
Kütuselisanditest siin üldiselt ei räägi. Kuigi saab soetada neid kütuselisandeid, mida kasutatakse kütusesegudes, siis 95+%
lisanditest on täiesti tarbetud/riskantsed ja 95+% autoomanikest neid ei kasuta niikuinii (varsti saame teada täpsemini).
Küsitlus: "parema kraami" alla lähevad igasugused kütused, mis on teistest natukenegi kallimad või paremad.
Näiteks kui on bensiinis vähem etanooli (98 on parem kraam) või kui diislis puudub FAME lisand (HVO on parem kui diisel ise).
Biometaan on lihtsalt rohelisem ja mitte "kõige odavam", seega võib nimetada "parema kraami" alla.
Venemaalt kütust tuues, on eesmärgiks "kõige odavam", mitte "parem kraam".
Sinist tankides on eesmärgiks igal juhul odavus.
Kui ühe korra proovid midagi muud/lisandit, siis vasta ikka sellest, mida üldiselt tangid (viimased pool aastat).
Segaduste vältimiseks kasutame järgmisi väljendeid: etanooliga bensiin, HVO diisel, FAME diisel ja väldime teisi, nagu biodiisel.
Segaduste vältimiseks eristame alati kütuseid kui on olemas mitu kütust mida märgime samamoodi.
Näiteks BioDiisel saab olla nii HVO kui FAME, aga need on täiesti erinevad. Väldime B7 B0 E0 E10 lühendeid ilma täpsustuseta.
Avan ise teema FAME/HVO eristamisega. Päris põhjalik 10 aastat vana paber:
http://www.etipbioenergy.eu/images/SAE_ ... l_Fuel.pdf
Tankisin endale 100%-st HVO-d (taastuv diisel) ja märkasin ainult head. Käivitus super, ei haise külmast peast.
PDFis on kirjas ka kütteväärtus per liiter ja võin kinnitada, et umbes sinna kanti ta ka on - "praktiliselt sama mis tavaliselt".
Ainuke mure, et maksis 1.86€/l kliendikaardiga. (ahjaa, kütuse hindade puhul piisab 3-st tüvenumbrist, pole vaja 1.859€/l).
Loodame, et maksupoliitika parandatakse ära ja aktsiis selle kütuse pealt oleks korrektne (sarnane biometaanile).