Eesti BMW Klubi

Juhtus nii, et montaazhi käigus murdus üks amort. Kuna tegemist oli kasutatud amordiga, siis pole erilisi pretensioone kuskile esitada. Aga on ehk m6tteid, kas sellist amorti oleks v6imalik/m6tet remontida (kokku keevitada):








Kuigi pildid kehva kvaliteediga, v6ib sealt välja lugeda, et pragu on murdekohal juba ammust ajast olnud (üks osa murdekohast on oksüdeerunud, roostes vmt - ühes6naga pruunikas).

niipalju veel - miks ma selle amordiga üldse jändan - tegemist korraliku lühikese käiguga sportamordiga ja selline uuena ostes maksab päris palju raha.

katki ta ju on, ja kaotada ple midagi, igunii lääb utiili

mul on nii juhtunud
ja ma olen otsa keevitanud
sõidab siiamaani

see pidi üks vägev montaaž olema....... aga eks jah annab ikka keevitada vaata aint, et korralikult maha jahutad.

pööraks sõbralikult tähelepanu.
pildid tegemisel, pildistava objekti ligidalt, tasub sisse lülitada Marco-foto funktsioon, tavaliselt sellise ikooniga:

tänan tähelepanu eest

jah keevitada annab kindlasi aga mõlesin prääga sellele et kui sul kuskil kurvis see keevitus saba annab on minek ka ära vast hakka riskima. või kui keevitad lase mingil spetsjomm vennal teha...

Saab keevitada nii et jääb pidama, aga selline keevitus on kallis, ja prof keevitajat tuleb otsida. Tavaline keevitaja ei pruugi sobida, aga N: argoon ja roostevaba keevitaja, kelle tööd käivad röntgenis igapäevaselt, nende keevitus jääb pidama. Mu onu on küll päris hea keevitaja, aga mingi 50 või 100 eegu eest ta ei viitsiks teha;

mitte markofoto aga makrofoto eksju kui juba tähenärimiseks läheb

soon, mis asendis pildi peal amort on? Kas võlli jämedam osa läheb veel amordi sisse?

mul pisike mõte tekkis oma inseneri ajus....

Keevita aga kokku,ei murdu ta kuskile.
Mul üks tuttav ka keevitas enam vähem samast kohast ja üle aasta on asi küll vastupidanud,ainult ennem keevitamist oleks vaja faasid sisse lasta siis jääb küll pidama.Kui vaja eks saan organiseerida et asi ära tehtaks,hinda ei tea ei usu et üle soti asi maksma läheb,kuigi mine tea ise ma seda ei tee.

meph kirjutas:mitte markofoto aga makrofoto eksju kui juba tähenärimiseks läheb

no anna andeks. lõikasin küüsi hiljuti, mida just eriti tihiti pole aega teha - klahvid on pisut kaugemal jälle..

Kui ma täna oma autol hakkasin esiamorte vahetama siis lahti võttes nägin, et ühte amorti oli keegi kunagi keevitatud, täpselt samast kohast. Ei tea, millal seda on keevitatud aga mina olen 2 aastat niimoodi ringi sõitnud, pole midagi juhtunud.
Pead mõlemalt poolt sälgud sisse lõikama, kinni keevitama ja ära lihvima

keevitus kahtlane , äkki puurida murdunud kohast auk ja vint keerata kolm neli cm. ja polt sisse keerata ,poldil pea maha ja paika -edu kui on abi.

korralik keevitus jääb väga hästi pidama !

võll kirjutas:keevitus kahtlane , äkki puurida murdunud kohast auk ja vint keerata kolm neli cm. ja polt sisse keerata ,poldil pea maha ja paika -edu kui on abi.

täpsustaks... kasulikum oleks pinki panna... puurida auk ja keerata keere. peale seda tuleks võtta see (nimi ei tule meelde) pikk keerme latt ja lõigata sealt sobiv jupp...... keerata see jupp sinna auku sisse, ning autole alla keerata.

marek320 kirjutas:katki ta ju on, ja kaotada ple midagi, igunii lääb utiili

utiili minemise vältimiseks see teema tehtud ongi (kaotada on üks p6him6tteliselt korralik amort).

raivar kirjutas:mida saab ikka temaga teha ..Kuid keevitada pole mõtet..
On teien võimalus kui kas see tasub ära ma ei oska öelda..Külaltki keerukas operatsioon.

äkki kirjeldad seda teist v6imalust?

patrik kirjutas:mul on nii juhtunud
ja ma olen otsa keevitanud
sõidab siiamaani

helistan sulle äkki homme....

alar kirjutas:see pidi üks vägev montaaž olema....... aga eks jah annab ikka keevitada vaata aint, et korralikult maha jahutad.

montaazhile tegelikult ei saa midagi ette heita - m6ra oli sees ja ootas ainult aega millal l6plikult ära murduda. see jahutuse asi teeb mullegi muret ja igale jorsile, kes muidu hea keevitaja oleks, seda tööd ei julge usaldada

Erik_G kirjutas:jah keevitada annab kindlasi aga mõlesin prääga sellele et kui sul kuskil kurvis see keevitus saba annab on minek ka ära vast hakka riskima. või kui keevitad lase mingil spetsjomm vennal teha...

see v6imalus on alati, et kurvis mingi asi saba annab.

Mart_R kirjutas:soon, mis asendis pildi peal amort on? Kas võlli jämedam osa läheb veel amordi sisse?

mul pisike mõte tekkis oma inseneri ajus....

horisontaalasendis on ta pildil amort on peaaegu täiesti välja t6mmatud, seega suur osa sellest jämedamast varda osast läheb veel amordi sisse (amordi käik on kogu selle läikiva osa ulatuses, kuipalju sellest reaalselt kasutatakse, seda ma ei oska öelda).
äkki enne patendi panemist räägid ka oma m6tetest?

võll kirjutas:keevitus kahtlane , äkki puurida murdunud kohast auk ja vint keerata kolm neli cm. ja polt sisse keerata ,poldil pea maha ja paika -edu kui on abi.

&

efekt kirjutas:täpsustaks... kasulikum oleks pinki panna... puurida auk ja keerata keere. peale seda tuleks võtta see (nimi ei tule meelde) pikk keerme latt ja lõigata sealt sobiv jupp...... keerata see jupp sinna auku sisse, ning autole alla keerata.

need vist ei ole antud kontekstis väga head m6tted, aga aitäh

_________________________

ehk oli teemast ka teistele abi.

Korralik keevitus koht on tugevam kui metall selle ümber, seda õpetas mulle mu onu, onu sai seda teada koolis, kus soome spets keevitaja neid õpetas; võeti tõstuki käpp, mis lõigati pooleks, seejärel keevitas õpetaja selle kokku, keevitas pool tundi järjest, kui käpp oli maha jahtunud, pandi ta pressi alla, kus teda hakati painutama, lõpuks murdus käpp pooleks, aga mitte keevituskohast, keevituskohale tehti röntgen, seal pold ühtegi õhumulli ega mikropragu. Vot nii keevitavad profid. Aga miks hea keevituskoht on tugevam kui metall selle ümber, ma ei tea, onu seletas mulle aga, ma ei ole metallide omadusi kunagi õppinud ja ei saanud sellest aru.

soon kirjutas:

Mart_R kirjutas:]soon, mis asendis pildi peal amort on? Kas võlli jämedam osa läheb veel amordi sisse?

mul pisike mõte tekkis oma inseneri ajus....

horisontaalasendis on ta pildil amort on peaaegu täiesti välja t6mmatud, seega suur osa sellest jämedamast varda osast läheb veel amordi sisse (amordi käik on kogu selle läikiva osa ulatuses, kuipalju sellest reaalselt kasutatakse, seda ma ei oska öelda).
äkki enne patendi panemist räägid ka oma m6tetest?

kui terve see läikiv osa peab mingis olukorras liikuma amordi sisse, siis minu idee ei maksa.

Sander kirjutas:Korralik keevitus koht on tugevam kui metall selle ümber, seda õpetas mulle mu onu, onu sai seda teada koolis, kus soome spets keevitaja neid õpetas; võeti tõstuki käpp, mis lõigati pooleks, seejärel keevitas õpetaja selle kokku, keevitas pool tundi järjest, kui käpp oli maha jahtunud, pandi ta pressi alla, kus teda hakati painutama, lõpuks murdus käpp pooleks, aga mitte keevituskohast, keevituskohale tehti röntgen, seal pold ühtegi õhumulli ega mikropragu. Vot nii keevitavad profid. Aga miks hea keevituskoht on tugevam kui metall selle ümber, ma ei tea, onu seletas mulle aga, ma ei ole metallide omadusi kunagi õppinud ja ei saanud sellest aru.

keevituskoht on jah tugevam aga probleem on keevituse ümber oleva metalliga mis kuumenedes muudab oma omadusi ja selleks, et see võimalikult vähe muutuks ongi jahutus oluline- teatavate sulamite puhul on jahutus suhteliselt keeruline- tean, et sellises asutuses nagu Tamsalu EPT on vendasid, kes saaks sind aidata- hinda ei oska öelda aga usutavasti mitte väga kallis. Pead ei anna!

Lase treialil natuke sissepoole võtta ja lõika uus vint peale.Ise olen nii teinud ja toimis.Millest see murdus ja kas amorti on eelnevalt töödeldud?

lahendatud

jep, patriku abiga probleem lahendatud: murdekoht sai kergelt koonusesse lastud ja kokku keevitatud, siis natuke lihvi ja asi korras. lihtne
jääb Ãŧle loota k6ige paremat

niipalju veel, et patriku juures käimine on omaette elamus. kes pole käinud, mingu kindlasti....

niipalju veel, et patriku juures käimine on omaette elamus. kes pole käinud, mingu kindlasti....

sa mÃĩtled neid vallatuid kurve

jah, ja Ãŧldse on päris spuuki see veneaegne monstrumehitis