Eesti Geoloogia Selts korraldab 29. mail koristuspäeva Kostivere
karstialal
Kõigile, kes hoolivad Eestimaa loodusest!
Eesti Geoloogia Selts (EGEOS) korraldab laupäeval, 29. mail koristuspäeva
Kostivere karstialal. Üritust toetab
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Ettevõtmisega juhitakse
tähelepanu Eesti geoloogiliste loodumälestiste tähendusele looduses
toimuvate protsesside mõistmisel ja inimese väärtushinnangute
kujundamise olulisusele looduskeskkonna kaitsmisel. Üritusest
osavõtjad avaldavad oma lugupidamist Eesti karstinähtuste uurija,
geoloogi ja looduskaitsja Ülo Heinsalu (1928-1994) mälestusele.
KORISTUSPÄEVA KAVA
8.00 - 9.00 tellitud bussid sõidavad ürituses osalejatele teatatud
marsruudil Tallinnast Kostiverre;
9.00 - 12.00 prahi (puit, plast, kummid, metall) koristamine,
konteineritesse sorteerimine;
12.00 - 14.00 lõuna murul. Väliseminar Eesti geoloogilistest
loodusmälestistest ja keskkonda säästva käitumise suunamisest inimese
väärtushinnangute kujundamise kaudu;
14.00 - 16.30 prahi (puit, plast, kummid, metall) koristamine,
konteineritesse sorteerimine;
16.30 - 17.00 väike kehakinnitus ja üllatused innukatele
koristajatele;
17.00 - 18.00 tellitud bussid sõidavad ürituses osalejatele teatatud
marsruudil Kostiverest Tallinna.
Koristuspäeval osaleja saab oma osaluse jäädvustamiseks teha
sissekande Kostivere koristuspäeva päevikusse. Töövahendid (kindad,
prügikotid, rehad, mootorsaag, ketaslõikur, generaator jms)
kindlustab korraldaja. Osavõtja mureks jääb päevakohane riietus
(kaitsvad riided ja mugavad jalanõud karstialal liikumiseks). Kuulake
ilmateadet!
Kõigile, kes soovivad osaleda 29. mail toimuval Kostivere
koristuspäeval palume ennast registreerida Eesti Geoloogia Seltsi
sekretäri Maire Saksoni juures aadressil m.sakson@egk.ee või
telefonil 6720072. Koristusbusside marsruudi täpsustamiseks pakkuge
Teile sobiv koht. Oodatud on kõik, koolilapsed ja täiskasvanud.
Jõukohast tööd jätkub kõigile!
KOSTIVERE KARSTIALA
Eesti üks suuremaid karstialasid asub 20 km Tallinnast ida pool,
Kostivere loopealsel. Lasnamäe lademe lubjakivide avamusel tekkinud
Kostivere karstiala* on 2,5 km pikk ja 0,5 km lai (pindala 125 ha).
Karstiala algab lamedapõhjalise Kostivere kurisu (läbimõõt kuni 100
m, laius 40 m, sügavus 3,5 m) juurest, jätkudes karstivormide ja
langatuslehtrite orgude vööndiga. Sellest Jõelähtme poole jääb
riikliku kaitse all olev Suur langatusala pindalaga 16 ha, kus võib
näha 2,8 m kõrgust seenekujulist jäänukit, 4.8 m kõrgust liigestatud
paeseina, karstiala suurimat koobast (Karjakelder: pikkus 6 m, laius
4 m ja kõrgus 2,5 m), karstisilda ja omapäraseid jäänukpangaseid, nn
"kiviseeni". Nendest kirde pool on avalõhesid ja üksteisega liitunud
langatusvorme vähem. Karstilohkude sügavus on siin vaid 1-2 m.
Jõelähtme vana silla lähedal on jõesäng enamasti kuiv. Siin esineb
ajutisi maa-aluse jõe väljavoole, millest 100 m põhja pool esinevad
juba vee pideva väljavooluga allikad.
Jõgi kaob Kostivere asula juures maa alla ja voolab karstilehtrid
ning langatusorge jälgides salajõena Jõelähtmeni. Elektromeetrilised
mõõdistamised näitavad, et kõige suuremad koopad asuvad Tallinn-Narva
maantee ja Jõeste talu vahel. Põhja pool vana Narva maanteed,
Jõelähtme vana silla juures ilmub vesi uuesti maapinnale allikatena.
Jõe veetase kõigub aasta vältel karstiala keskosas üle 5 m. Kõrgvee
ajal on karstivormid üleujutatud. Suurvee kiiremaks äravooluks on
kaevatud kanalid salajõe kohale.
Kõik siinsed karstivormid on kujunenud aluspõhja kivimite lõhedes
voolava vee toimel. Enamik karstivorme on loode-kagusuunalised. Aja
jooksul suurvee tekitatud huvitava kujuga viltuvajunud pae-pankad
vähenevad ja kaovad murenedes.
Kostivere karstialal on Eesti Punasesse Raamatusse kantud väga
haruldase, arkto-alpiinse päritoluga kõrrelise, alpi nurmika (Pao
alpina L.; Tunturinurmikka, Alpine Meadow-grass, Fjällgröe) leiukoht.
Kostivere karstialal on põhjaveed reostuse eest kaitsmata!
Langatuslehtrite (kurisu) kaudu suureneb piirkonna põhjaveevaru.
Põllumajanduse arendamine ja ehitustegevuse arendamine karstiala
läheduses eeldab põhjalikke uurimistöid. Turismiobjektina on
avalõhed, langatuslehtrid ja erikujulised pangased suurepäraseks
näiteks looduse loomingust.
http://www.egeos.ee/?pg=news_events&mid ... 4&lang=est
Nii et kes tahab aidata ning mainet tõsta siis siin on võimalus
EDIT: kahju muidugi et OMC täpselt samal päeval on.
Aga need kes ei lähe OMC'le, saavad siis tööd teha
