Neljapäeval õhtul kella kümneks kiirustan TTÜ spordihoonesse, kodunt väljudes kuulen eemalt räiget venekeelset sõimu, aeglustan sammu, näen kuidas tüüp bmw-sse istub ja gaasi annab, mõtlen samas kuhu poole ta nüüd sõidab (väga imelik suund suurele teele sõitmiseks), pidurikrigin, metalli ragin, kiirendan sammu ja mis ma näen:
Oi ma olen väga varmas alati politseisse helistama:
"Siin _ teel, poe juures, üks purjus juht teeb väga kummalist sõitu.."
"Mis ta teeb?"
"Üritab autoga treppidest alla sõita aga jäi kinni"
"Kas auto nr panid kirja?"
"Ei! Tüüp on väga agressiivne ja ligemale ma ei lähe"
"Mis aadress?"
"___. Saatke kiiresti politsei!"
"Annan edasi"
Nii, vaatan kella, et võin ka natuke hilineda trenni. Vaikselt ikkagi sammun TTÜ poole, vaatan üle õla, kas politsei jõuab juba (2 min sõitu neil ainult Lõuna jaoskonnast). Mina jalutan - minutid kukuvad. Nonii, lõpuks midagi lendab aga kuhu ta nüüd keeras, miks varem ära? Seal ei ole ju see aadress! Ah ei keerab otsa ümber, ...ei keerab jälle end ümber??? Silmapiirilt kadus, pagan, mul endal juba kiire, võtan uuesti kõne politseisse:
" See et ennist helistasin, teie patrull eksis ära, et auto on "seal ja seal""
"Ütlen edasi"
Jõuan siis lõpuks läbi metsa ja üle liiva spordihoonesse, telefon heliseb... varjatud number - teadagi politsei:
"Teie ennist helistasite?"
"Jaa.."
Väga süüdistavalt: " Me ei leia autot!"
???
Lõppude lõpuks ma ka pole suu peale kukkunud: "#¤%...&/(...#%...¤&"
Politsei: "Kas auto nr kirjutasite üles?!"
???!!!???
"#¤%&/(#%¤&"
Politsei: "Aga kus te ise praegu olete?!"
???!!!???
"Astun kohe TTÜ spordihoonesse sisse!"
"Aga kas te kohale saaksite tulla?"
???!!!???
"#¤%&/(#%¤&"
Politsei: "Nii et te ei saa?"
"Ei kahjuks. Las vaatavad ringi, see auto ei saanud sellises olekus kaugele sõita."
Üldse lülitasin telefoni välja.
No kuhu see auto siis haitus???
Miks mind see asi ärritas on põhjus ikkagi selles, et maksumaksjana eeldan vähe krapsakamat suhtumist neilt kes mu maksudest elavad.
(Kevadel, kui ma väga tugevalt hüppeliigest kahjustasin ja Mustamäe traumapunktis ootasin 1 tund, et röntgenit teha ja teine tund, et arst uuesti mind üle vaataks, kas luud ka järgi andsid ja kelle järgi ma ootasin, siis see oli ühiskonna see kiht, kes ei tea maksudest mitte midagi. Aga neil oli roheline tee oma kriimus näoga või üleannusega traumapunkti politsei käevangus asja. Praegult suudan juba suht rahulikult tagasi mõelda sellele, kuigi siis vahutasin seal korralikult, sest see 2 tundi ootamist tähendas silmnähtavalt moonduvale jalale 3 kuud ei sporti, ei koormust.)
Ma tean, et politsei peab registrit ka helistajate suhtes
aga see ei nulli mind teatamast sellistest "vigurimeestest" nagu neljapäeval nägin ja peale kevadist elamust ma paljusi asje enam ei näe - silm pole vist enam nii terav. (Ok, halb nali.)
Aga nii hulluks ei läinud. Välja kakerdasid kaks A`la 50ndates papit. 
