Eesti BMW Klubi

j.j. kirjutas:...
Tarbijaid tuleb võrku juurde, aga kui nende efektiivsus suureneb, siis kogutarve jääb ikkagi samasse auku.
...

Effektiivsust ei saa viia üle 100%.
2 - 2.5 tonnise aku alumiiniumi kolaka ja lolli liha liigutamine 400 - 500km kaugusele võtab VÄGA palju energiat. Ainuke viis seda koormust elektrivõrgu pealt ära saada, on seda energiat kuidagi muud moodi salvestada, kui seinast akusse.
See oleks siis kas mingisugune kütus (hkhm bensiin / diisel, nagu me praegu kasutame või siis vesinik näiteks) või mingi tehnoloogia, mis võimaldab seda energiat koha peal toota. Ka turvalisuse koha pealt oleks koha peal tootmine päris tore asi.

https://electrek.co/2017/08/18/audi-all ... d-testing/
Suur konkurent plaanib täitsa asjalikke masinaid lausa järgmine aasta tootma hakata.

Ja kõige suurema, ühe laadimisega läbisõiduga elektriauto on ... E39 ?!!!!!
https://www.cnbc.com/2017/08/16/the-pho ... tesla.html" onclick="window.open(this.href);return false;

Kui Itaalia ja Hiina kokku saavad ja seda siis sh Euroopa teedele 2019. Taiwanis toodetava asja maksumus saab olema ca 179 000€.
https://www.taiwantrade.com/news/electr ... 57535.html" onclick="window.open(this.href);return false;
http://www.tpev.com/en/about" onclick="window.open(this.href);return false;

Kõige olulisema jätsid ju märkimata - nime!!

2a tagasi lubasid 2017 tänavatel olla. Täna lubavad jälle 2a pärast..
viewtopic.php?p=15089755#p15089755" onclick="window.open(this.href);return false;

The Thunder Power Sedan is said to make its European debut in 2017, before heading over to China in 2018 and then the United States.

Aside from the standard EV saloon, Thunder Power also presented a 'Race' version which you'll find pictured in the gallery below.

"Debut" tähendab esmakordset avalikku esitlust ja nii see toimus nagu lubatud 2017 Taipeis jne. Nad ei ole lubanud, et 2017 on need autopoodides. 2017 algas 488 LE mudeli eel-tellimine.
http://www.tpev.com/en/news" onclick="window.open(this.href);return false;

Eino kuule, 'European debut' oli 2017 ju, 'before heading over to China in 2018'. Siin on juba maikuus Shanghais ja Pekingis näidatud ning nüüd siis Taipeis, EU-st pole veel kõssugi. Kui see ka jõuab kunagi Euroopa teedele, saades selleks kõigepealt vajalikud tüübikinnitused, jmt., siis ma äärmiselt sügavalt kahtlen, et see aastal 2019 toimuma saab.

Kust või millest loed välja, et 2017 sellega klient Euroopas sõidab?
Hispaaniasse tehti sisenemine ja planeeritakse ka koostetehast 2020.
http://www.catalannews.com/business/ite ... -catalonia" onclick="window.open(this.href);return false;

Isegi kui linnatänaval ei sõida, siis peaks tootmisvalmis produkt ju valmis olema debüüdi ajaks (EU @2017).
Anyway, see katalooniauudis on juba palju rohkem usutav ja reaalsemate tähtaegadega.

Reedel toimus esimene suurem elektriautode kokkutulek lauluväljakul. Kohal oli 3 valget i3-e, must i8 ja ka üks e-activ. Leafe ei jaksanud kokku lugeda. Mõned Teslad jäid ka silma.

A fototõendus?

Hoolimata rohketest kaameratest ja droonidest on netti jõudnud 1 pilt :-) elektriinimesed pole vist it inimesed.

https://www.facebook.com/events/140873129850805/" onclick="window.open(this.href);return false;

Klõpsutajaid ju oli, aga pilte küll ei leia
Üks klõps klaaside tagant. Umbes pooled olid kohal (samapikk rivi teisel pool teed tuli juurde).

Siin on palju messi pilte: https://photos.app.goo.gl/wyYy9QqFHNRFtf9h1" onclick="window.open(this.href);return false;

Ma tegin paneeldiskussioonil ka ettekande elektriautode laadimissüsteemide arengutest.

Hakkab pihta, ei saa ikka millegi omamine liiga pikalt liiga soodne olla..

The proposed “Tesla tax”, as Norwegian media call it, would mainly affect cars that weigh more than two tonnes, which incidentally includes both the Model S and the Model X.

Norway’s Environmental Minister said that the large EVs wear out the roads as much as the normal cars and that the generous subsidies were originally introduced to encourage customers buying small and more affordable EVs rather than luxury cars for the rich.

http://www.carscoops.com/2017/10/norway ... ctric.html" onclick="window.open(this.href);return false;

Ärge saage valesti aru, ma ei parasta, kaugel sellest. Minu meelest on jabur see, et kõigepealt doteeritakse usinalt, ent siis kaovad koos dotatsioonidega ka muud hüved ja vbl isegi tekivad kohustused. Oleks see mingi 10-15a või pikaajalisema intervalliga, siis veel, aga arvestades, et Model S oli see, mis Norras EV-boomi käima lükkas, siis suht nukker.

Meenub kuidas kunagi Tallinnas hübriididel tasuta parkimine oli... kuniks neid "piisavalt" liikvel oli, ning *hops*, ainult täiselektrikatel tasuta parkimine. Küll seegi kunagi kaob, kui neid piisavalt tekib. Saab ju "kesklinna autostumist" vmt. alati ettekäändeks tuua

Targad inimesed arvasid, et hübriidid saastavad märgatavalt vähem.
Tegelikkuses on see väga optimistlik vaade. Või siis reklaamiohvri tulemus.
Pistikhübriidid, võibolla, olenevalt autost. Siiski on pistikhübriid üldjuhul
pigem rikkama luksus. Võrreldes tagasihoidliku elektrikaga või odava bensukaga.

Kui Eesti üldse tahaks kusagilt alustada, siis tuleb alustada naelrehvidest.
Ja enne kui sellega pole ühel pool, võiks moka kohe väga tugevalt kinni panna
(seoses saastega ja teekahjustustega). Kuna see pole populistlik otsus, siis ükski
pehmo poliitik ei julge isegi piuksatada.

Isiklikult olen poolt, et kui teedel on 10-20% pistikuga autosid, tuleks kaaluda
teekasutamise maksustamist vastavalt auto regmassile ja läbisõidule, seda kõikidele
4+rattalistele, mitte ainult elekter ja rasketr. Vastasel juhul hakkab skeemitamine PHEVidega,
mis ei ole elektriautod, aga kütust ka nagu ei osta eriti. Eriti REx tüüpi.
Vedelkütuse aktsiis juba ammu ei ole seotud teeremondiga. Lihtsalt teadmiseks.

Norra 2 tonni idee on totralt must-valge. Tekivad 1990kg'sed elektrikad. Umbes nagu
BMW-d, mil on 10kW mootori piikvõimsust vähendatud, et saaks teatud soodustusi teatud riikides.
Samas täismahuline maksusoodustus 6 0+k€'stele autodele on ka absurd. Seda siis alates ajast, kui
odavamad pikamaa elektrikad on kõigile saadaval (Ampera-E, Model3 jms).

Tere

Viskan hagu tulle

arnis kirjutas:Kui Eesti üldse tahaks kusagilt alustada, siis tuleb alustada naelrehvidest.

Et kõigile naastud kohustuslikuks ning lamellid ära keelata? Leian, et on siiski olukordi, kus lamellist täiesti piisab. Kas ise arvasin, et lamelliga saaks hakkama, kui veel Tallinnas elasin.

jJanno

See läks küll nüüd veidi põiki. Naelrehvidel on ainult üksainus harv eelis.
Kui aga kõik kokku liita, siis nende tasuta kasutamine on aktsepteerimatu.
Teadmiseks, et teatud sõidukirühmad ei sõida naeltega. Samas sõidavad igal pool siin riigis.

Pole olukorda, kus kvaliteetne värske lamell adekvaatselt hakkama ei saaks.
Seal, kus lamell üldse hakkama ei saa, ei saa ka nael. Selleks on ketid.
Ja naelte maksustamine/keelamine (märksa odavam kui maksustamine) on anti-populistlik
(teatud osa ei taha seda, ülejäänutel on kamakaks, rohelisi on samapalju nagu valimistulemustel).

Aga igaks juhuks ärme naelarehviteemat elektriautorubriigis väga usuliseks aja.
Jah ma tean, et osa on täiesti selles suunas. Seda pole vaja uuesti tõestada.
Isiklikult kasutasin väidetavalt kõige vaiksemat naelrehvi, Hakka 8. Ei. Ei taha rohkem.
R2 on juba läikima löödud, ootavad alla panemist lähiajal. Sai võisteldud ülilibedal
soolamata/liivamata teelõigul Hakka R vs Hakka8. Mul rohkem küsimusi ei ole.

eks iga lts kiidab oma ptsi...järkame el-auto teemal.

Elektrirehve on vaja, mis vastavalt oludele funktsionaalsust väljendavad. See on tulevik.
Aga ka see areng on vaesuse taga kinni nagu ka naastrehvide nõudluse olemasolu. Naastaklõbin on "vaesuse hääl" ja seni kuni on vaesus jätkub ka nende kasutamine. Keelamisega sotsiaalseid probleeme ei lahenda. USA-s ja Rootsis jne on sellel teemal palju "piike" murtud.

Tahaks näha kuidas lamelliga jäisel slipil tonne kaaluvat paati välja võetakse... elektrirehv oleks teemasse :-)

Aga muidu üks tore uudis ka:
https://www.accelerista.com/soiduauto/e ... auto-2022/" onclick="window.open(this.href);return false;

Kindlasti kõik need 60++% Tallinna autojuhtidest teevad seda pidevalt oma sõidukitega

C'mon. Tonne kaaluvat paati ei tõmmata mööda slippi välja. Paadiomanikud nüüd nii vaesed ka pole, et sadamakraanat ei jaksa maksta. Samas aga pead järgmise sügiseni ootama, sest ka just selline võimalus oli maasturi all lamellidega hiljaaegu paati välja tõmmates. Paat ise ca 1.4T ja slipil oli jääkiht. Maastur ainult "naeratas" sümbioossest koostööst lamellidega.

Muhv kirjutas:Tahaks näha kuidas lamelliga jäisel slipil tonne kaaluvat paati välja võetakse... elektrirehv oleks teemasse :-)

arnis kirjutas: Teadmiseks, et teatud sõidukirühmad ei sõida naeltega. Samas sõidavad igal pool siin riigis.

Pole olukorda, kus kvaliteetne värske lamell adekvaatselt hakkama ei saaks.
Seal, kus lamell üldse hakkama ei saa, ei saa ka nael. Selleks on ketid.

nüüd panid küll võssa, nagu need samad sõidukigrupid kes iga aasta maapiirkondades võsas ja kraavis on.

kui su jutt nii tõene on siis sinuarvates toodetakse naastrehve niisama nalja pärast?

Kuskil siin foorumis on naast-lamell teema. Seal on seda tõsisemalt arutatud ja siin teemas pole meil ju arukas sügavasse diskussiooni laskuda. Selle jaoks vaja andmed kõrvale võtta ja kõike korrata, mis oli vastavas teemas.

• Nii palju pean siiski ütlema, et "probleem" kui selline seisneb selles, et täna on naastrehvi maastaabi efektile toetuv hind rahalises tähenduses oluliselt madalam kui samade või sellest paremate võimekusega lamelltehnoloogia. See aga on uuringute kaudu tõestatud peamiselt sotsiaalne probleem, mitte tehnoloogia võimekuse kitsendus. Naastrehvi lubamist toetavad riigid on viimasel ajal lühendanud naastrehvide kasutuse aega ning on veendunud, et järsk üleminek ehk naastrehvide keelustamine toob suure tõenäosusega kaasa olukorra, et vaesem elanikonnakiht võtab sellisel juhul kasutusele vanad surnud seguga plastmassistunud rehvid, millelt on eemaldatud naastud ning sellega suureneb risk elu kaotada dramaatiliselt. Teiste sõnadega hakatakse keelava seaduse korral alternatiivseid lahendusi otsima, mis omakorda tähendab seda, et vaesem seltskond mitte ei osta head lamellid vaid midagi, mis seadusega kooskõlas. See viimane ei ole aga kohe kindlasti see, mida demokraatlik riik omale lubada võib (vähemalt Rootsi, USA näitel).

Andestust. Jätaks selle lamelli/naastu teema tõesti mujale. Aga kuna ma juba hagu tulle viskasin, siis täna jäi silma üks elektriauto põlenguga seotud uudis:
VIDEO | Põlevat Teslat tõttas kustutama tervelt 35 tuletõrjujat

Polnud enne niimoodi nende akude peale mõelnudki, aga:

Tesla on varem öelnud, et akudest lähtuvate tulekahjude kustutamine võib võtta kokku kuni 24 tundi ja need võivad hõlpsalt taassüttida.

Päris mõtlemapanev.

jJanno

Ttsys - sadamaeluga olen ma paremini kursis kui bemmidega

Offtopic out

Offtopic in:
Jääs slipil tõmbate tonniseid aluseid välja? Kus nii vaesed aluseomanikud?
Ma jällegi merenavigatsiooni- ja seadmetega tegelenud aasast 1993. Navigatsiooniga samuti iga aasta. Paati lasen ka sisse-välja iga aasta ja paljudes erinevates kohtades ja slipilt. Paari tonnist alust ikkagi slipilt välja tõmbama ei hakka. Sadamakraana on selle jaoks. Kui see ei tööta või see mõnes kohas puudub siis kutsutakse kraana kohale. Elementaarne.

Miks vaesed? Kuni 3,5t haagis on täiesti tüüpne ja kenasti legaalne. Maanteel saab sellisega sõita kenasti 90km/h ja paadi slipil peale ja mahavõtmine üldiselt üle 15min ei tohiks võta. Kraana (kui mitmes sadamas Eestis selliseid üldse kohtab) on selge overkill.

Milliste merenavigatsiooni seadmetega tegeled?

Kuni 3.5T on ka minu haagis, aga paadi mass jääb ikka alla 1.5T. Selle ja sellise, mis seal pildil tõmbab ilma igasuguse suurema pingutuseta maasturiga kuivale ja naastrehve selle jaoks ei ole vaja vähemalt Eestis regatud slip-idel. Kui me räägime muidugi ikka maasturist mitte pseudokatest.
Shipmate-ga alustasin kuni Simrad selle ära ostis. GMDSS erinevate süsteemidega. See valdkond ja tegevus on kokku tõmbamisel ja jääb ainult hooajaliseks. Kuni 20 miili kaldast seadmed üli-odavaks muutunud võrreldes 90-ndatega ja nende kättesaadavus on oluliselt paremaks muutunud. Samas saasta on 1000 korda rohkem turul.