Eesti BMW Klubi

Linnakiirusel 2 sek, maanteel 3 sek.

Fred kirjutas:

Indrek_M kirjutas:Arvestades, et maanteekiirusel läbib auto ~25m/s (linnakiirusel ~14m/s)

Kas see tähendab nüüdsest ka seda, et maanteel peaks pikivahe olema ainult 50 meetrit? (oli vist uue seadusega 2 sekundit või käis see linnakiiruse kohta?)

Linnakiirusel siis pikivahe ~30m ja maanteel ~75m. Mõlemad on absurdsed numbrid. Linnas jättes eessõitjaga sisse vahe 6 autopikkust, ronib sinna kohe paar selli vahele, maanteel ma isegi ei kujuta ette 75-meetrise pikivahe hoidmist.

Ma tahaks ka jubedalt näha ummikute aeg, 6 auto pikkused pikkivahesid Mõned asjad on ikka väga absurdsed. Maanteel ka, kuidas sa saad mööda sõita kui pead mingi 70m pikivahet hoidma Tahaks näha kuidas politsei hakkab nende määruste rikkujaid trahvima

kusjuures see linnasisene 2 sek. Ma tegin eelmine aasta tartus lõppastmekoolitust (jah, naerge nüüd) ja sõit oli mingi 1400 paiku. Sai hoida küll seda 2 sek, ja see oli ka üks lõppastmekoolituse sõidu nõue (vähemalt OÜ Autosõit autokoolis)

See selleks....

Tõesti tahaks näha, mismoodi nad suudavad üldse kontrollida mingeid ajalisi pikivahesid.
1)stopperiga? selle peale võid akna üles tagasi lasta öeldes, et "stopperiga võid õhtul enda protsesse mõõta"

2)asetedes teele mingid mõõteriistad, mis siis nendest üle sõites arvutavad esimese auto tgarataste ja järgneva esirataste vahelist aega....?? tulemata selle peale, et rataste ees/taga on veel u 30cm+ stanget (mis kiirusel 90km/h ei loe küll tglt midagi, AGA pikivahet arvutatakse siiski stangest stangeni, mitte teljest teljeni!

Minuteada saab TÄPSET pikivahet mõõta vaid selliselt, et iga auto esi- ja tagastange küljes on vastav "sensor" vms, seejärel asetab härra ment teepervele 2 "andurit" ja mõõdabki nende vahel läbi autode küljes olevate "sensorite" ajaliselt TÄPSET pikivahet. Niikaua, kui seda pole....

"up yours pikivahe trahvid"

Sekundites on oluliselt lihtsam mõõta kui meetrites, nagu vanasti oli. Vähemalt juhi jaoks.

Mõtleme ikka selle peale, et seadused on tehtud inimeste aitamiseks, mitte karistamiseks.

See uus liiklusseadus küll mõeldud pigem inimeste ajude n#ssimiseks, kui et aitamiseks

Maanteel tegelikult saab juht lugeda sekundeid ja jälgida helkurpostide vahesid. Need on äkki 50 meetrit?

Loen siin seda teemat ja imestan ikka, et kui debiilsed võivad inimesed olla. Leitakse ikka, et uus seadus on nii paha ja ajusid keppiv ja kõik on nii sitasti tehtud ja inimesi hakatakse massiliselt karistama.

Tegelikult mis teie jaoks muutunud on? Mitte midagi. Sõidu ajal telefoniga rääkida ei ole kunagi tohtinud. Ikka räägiti. Politseiautot nähes eemaldati telefon hetkeks kõrva äärest ja siis kulgeti samamoodi edasi. Põlluralli seadus lükati minu teada üldse edasi või muudeti ära, sellest tekkis liiga palju kisa. (siinkohal võin ka valesti mäletada, pole viimasel ajal seaduse redaktsioonidega tutvunud) See ei tähenda, et massiliselt mente hakkaks nüüd teie suvila taga metsas kaamera ja radariga passima, et trahvi teha.
Peatoe reguleerimine on täiesti subjektiivne. Tegelikkuses ongi parem, kui peatugi õigesti reguleeritud, kui ei ole ja kinni peetakse, võib end alati istmesse lösakile lasta ja öelda, et nii on mugav sõiduasend.


Ja nii edasi...


Igatahes, on palju tähtsamaid asju, kui mingi liiklusseaduse üle viriseda. Ja kui seadus ei meeldi, siis tuleb teada anda Maanteeametile või vastavale ministeeriumile, mitte foorumis lollakaid teooriaid välja mõelda.

Ma ütleks selle peale - kui see seadus sinu jaoks midagi ei muuda, siis ei ole sa seda lihtsalt lugenud (tõenäoliselt ka mitte eelmist) ja lahmid niisama huupi. Soovitan lugeda, kommenteeritud versiooni. Muutuseid on väga palju.

Minu silmis, kui veel aastaid tagasi oli liikluseeskiri suhteliselt lihtne ja arusaadav juhend liiklemiseks, mis sätestas ära üldised liiklemise põhimõtted ja erijuhtumid lahendati kohtus, siis iga uue redaktsiooniga muutub see nüüdseks juba seadus järjest rohkem juriidiliseks dokumendiks, mille eesmärk on vettpidavalt õigust mõista. Ehk siis seadusesse on sisse kirjutatud igasugused nüansid ja erijuhtumid, seejärel üritatud neid erijuhtumeid üldistada, sõnastus on muutunud selliseks, et kommenteerimata versiooni puhul on raske aru saada mida mingi punktiga täpselt reguleerida üritatakse.
Kui varem lahendas erijuhtumid kohus, siis nüüd on üritatud kõik need erijuhtumid seadusesse sisse kirjutada. Tulemuseks on pikk ja lohisev raskesti mõistetav seadus.

Väita, et ma ei ole uut ega vana liiklusseadust lugenud, on küll suhteliselt ignorantne. Olen lugenud uue ja vana seaduse otsast otsani sõna sõnalt läbi ning aru saanud ja endale selgeks teinud, mis on neil vahet. Tõsi küll, viimati vaatasin uut seadust talvel millalgi, vahepeal on seal kindlasti muutusi tehtud...


Jah, seadus on muutunud segasemaks ja lohisevaks. Aru saada on tõesti keerulisem. Arutelu selle aspekti üle on täiesti õigustatud. Minu kommentaar käis rohkem selliste tüüpide pihta, kes üritavad nüüd seaduse "vettpidavust" lõhkuda ülitäpse pikivahe mõõtmisega, virisevad selle üle, et enam ei tohi paremalt poolt mööduda ja kardavad, et nüüdsest alates on kõik metsad mente täis, et põllurallit tegevaid poisikesi pokri panna.

Ja noh... pikivahe hoidmise nõue oli varem olemas, telefoniga ei tohtinud ka rääkida sõidu ajal(asulasisesel teel) ja ridade vahel sõelumine polnud ka varem lubatud. Kas nüüd on lihtsalt hea viriseda, kuna uus seadus tuletas neid punkte meelde?

Mürka, loe eelnev jutt uuesti läbi. Kes millegi üle viriseb?
Seadusi tuleb teha nii, et nad oleks üheselt mõistetavad ja tooks muutuse.
Võtame selle peatoe asja... MÕTE, millega see punkt sisse kirjutati Liiklusseadusesse, on ju täiesti õige, inimesed, kes selle valmis sõnastasid mitte. KUKAL on määratletav kuklaluu tipuga ja uue SEADUSE järgi ei muutu mitte midagi.
Oleks seal olnud midagi sellist... "Peatugi peab olema reguleeritud selliselt, et selle ülemine serv on ühel kõrgusel pea ülemise servaga"

...poleks mingit probleemi.

Kuno_T kirjutas: Täna ma sooritasin Sõpruse pst-l (2+2 tänav) järgmise manöövrite jada:
1.-lt sõidurajalt reastusin 2.-le, et saada mööda 1.-l rajal ees tolgendavast õppesõiduautost. Suure tõenöosusega sooritasin möödasõidu, mis oli ka kooskõlas LS-iga.
2.-lt tagasi 1.-le tagasi, et saada mööda järgmisest 2.-l rajal tolgendavast õppesõiduautost. Kas ma lõpetasin selle juures möödasõidu manöövri reastudes oma endisele sõidurajale tagasi ja möödusin teisest sõidukist (st manööver kooskõlas LS-iga) või reastusin uuesti ümber ja sooritasin möödasõidu paremalt teisest sõidukist (manööver polnud kooskõlas LS-iga)? Küsimuste jada võib jätakata.

Selliste manöövrite summa oleks seadusesilm ilmselt kohapeal eurodesse arvestanud ja ebameeldivalt kollasel paberil Sulle allkirjastamiseks esitanud.
Kuid siiski? Rääkisin oma paari tuttava seadusesilmaga ja nagu ühest suust tuli vastus, et nemad ka ei tea, kuigi parandati end koheselt ja järgmine vastus tuli selline: "Me saame kohe aru kes möödub ja kes sõidab mööda (nõelub )."
Vot nii, et võta sa kinni...

Huvitav, mille järgi nad võtavad, et tegemist sõelujaga Ega kui inimesel silmad peas, siis ta näeb tükk maad varem juba härrade konstaablite autot ja ega nad ka ei tea, mis mõni juht kilomeeter tagasi tegi Ma millegi pärast kardan, et mõnes linnas võib see asi tagakiusamiseni välja minna

Aga mulle meeldib see, et nüüd on minu USA-päevasõidutuled täiesti legaalsed, st enam ei pea päevasel ajal ääre- ja numbritulesid põletama. Väga mõistlik minu meelest.

Kodeerisin enda diislil kah US-päevasõidutuled sisse

Uue liiklusseaduse kohaselt ei pea juht kaasas kandma ei juhilube ega ka auto registreerimistunnistust, piisab isikut tõendavast dokumendist. Liikluskindlustuse poliisi ei pidanud juba varem kaasas kandma. Kõik tore ...

Aga ... kui juhtub liiklusõnnetus, siis pole vajalikke andmeid kuskilt võtta.
Liiklusõnnetuse vormistamise blanketil on nõutud mõlemalt osapoolelt nii juhiloa number, kategooria, väljaandja, kehtivusaeg, kindlustuspoliisi väljastanud kindlustusselts, poliisi number, kehtivusaeg, sõiduki mudel ... ports andmeid, mida välja ei mõtle.
http://www.eurostauto.ee/files/Eurost/t ... tusest.pdf

Helistasin küsimusega ARK-i ... vastus oli, et ega nemad ka ei tea, vist ikka peaks kõiki dokumente igaks juhuks kaasas kandma. Ilmselt tuleb sellisel juhul alati politsei kutsuda.
Eks muidugi paari kuu jooksul saab selgeks.

Indrek_M kirjutas:Uue liiklusseaduse kohaselt ei pea juht kaasas kandma ei juhilube ega ka auto registreerimistunnistust, piisab isikut tõendavast dokumendist. Liikluskindlustuse poliisi ei pidanud juba varem kaasas kandma. Kõik tore ...

Aga ... kui juhtub liiklusõnnetus, siis pole vajalikke andmeid kuskilt võtta.
Liiklusõnnetuse vormistamise blanketil on nõutud mõlemalt osapoolelt nii juhiloa number, kategooria, väljaandja, kehtivusaeg, kindlustuspoliisi väljastanud kindlustusselts, poliisi number, kehtivusaeg, sõiduki mudel ... ports andmeid, mida välja ei mõtle.
http://www.eurostauto.ee/files/Eurost/t ... tusest.pdf

Helistasin küsimusega ARK-i ... vastus oli, et ega nemad ka ei tea, vist ikka peaks kõiki dokumente igaks juhuks kaasas kandma. Ilmselt tuleb sellisel juhul alati politsei kutsuda.
Eks muidugi paari kuu jooksul saab selgeks.

Olukord lihtne, lihtsalt ei osale avariides, tulgu või hullem
Või teed kõikidest vajalikest asjadest koopiad, kuid samas saad öelda, et dokumente kaasas ei kanna

Indrek_M kirjutas:Liiklusõnnetuse vormistamise blanketil on nõutud mõlemalt osapoolelt nii juhiloa number, kategooria, väljaandja, kehtivusaeg, kindlustuspoliisi väljastanud kindlustusselts, poliisi number, kehtivusaeg, sõiduki mudel ... ports andmeid, mida välja ei mõtle.

Mina võtsin tüki paberit, kirjutasin need andmed sinna peale ja viskasin kindalaekasse...
LK poliis oli mul juba enne seda seal.

Pildsitad telefoniga mõned fotod- saab alati võtta infot...

Mul sai 1 alluv 300 EUR´i trahvi telefoniga rääkimise eest roolis. Kirjutas kohe alla ja kõik oli lõppenud sellega.
On kellelgi veel kogemusi, et mismoodi nad selle rääkimise jäädvustavad, et hiljem tõestada, kui kiirmenetlusega näiteks nõus pole?

rauno110 kirjutas:Mul sai 1 alluv 300 EUR´i trahvi telefoniga rääkimise eest roolis. Kirjutas kohe alla ja kõik oli lõppenud sellega.
On kellelgi veel kogemusi, et mismoodi nad selle rääkimise jäädvustavad, et hiljem tõestada, kui kiirmenetlusega näiteks nõus pole?

Kuidas nad jäädvustavad näiteks turvavööta sõitmise?

Politseiautodes on olemas kaamerad, mis jäädvustavad selle.

Üldjuhul linnavahel ei ole need autod nii pargitud.... või noh 50% üldjuhtudest kindlasti pole (k.a. maanteel)

Ja Kuno võiks värskendada siin teemas meid, kuidas selle vidoematerjaliga kohtus...? Pakub huvi lihtsalt, et kui mul oleks alluv pikalt nad saatnud ja kohtusse läinud, siis
1) mendil oleks olnud video telefoniga rääkimisest
2) tema sõna teise vastu

Esimesel juhul põled igal juhul.

Teisel juhul põled ka- mendi sõna on õige, sest tavakodanikud on lurjused.

Kolmas variant- kui tõesti pole helistanud, tõestab su juttu kõnede väljavõte. Aga see ei loe, sest nad nägid sind telefoniga kõrva sügamas.

Indrek_M kirjutas:Uue liiklusseaduse kohaselt ei pea juht kaasas kandma ei juhilube ega ka auto registreerimistunnistust, piisab isikut tõendavast dokumendist. Liikluskindlustuse poliisi ei pidanud juba varem kaasas kandma. Kõik tore ...

Aga ... kui juhtub liiklusõnnetus, siis pole vajalikke andmeid kuskilt võtta.
Liiklusõnnetuse vormistamise blanketil on nõutud mõlemalt osapoolelt nii juhiloa number, kategooria, väljaandja, kehtivusaeg, kindlustuspoliisi väljastanud kindlustusselts, poliisi number, kehtivusaeg, sõiduki mudel ... ports andmeid, mida välja ei mõtle.

Täidetakse nii palju kui andmeid on, auto reg, nr ja isikut tõendava doki nr on pm kõik mis vabariigi siseselt vaja läheb. Keegi ei ole kunagi käskinud kõike ridasid seal ära täita.
Kuna tegemist on rahvusvaheliselt käibel oleva blanketiga siis seda muutma ei hakata. Väljamaa sõitude/sõidukite puhul peab niiehknaa ports pabereid kaasas olema. Juhul kui õnnetuse puhul vastane tundub kahtlane, pole dokumenti kaasas või niisama üritab ära vingerdada kutsud politsei kohale ja asi vask.
Ilmselt liikluskindlustusfondist saaks ammendava vastuse, kindlustuse teema minuteada maanteameti pädevusvaldkonda ei kuulu.

terv
erich

kuna ma just autokooli läbi käinud ja midagi on meelde jäänud ning omandnud CE, siis tegelikult peavad dokumendid kaasas olema, sai teoorias see läbi käidud, võite sõita ilma aga siis süüdisdage iseennast, kuid...milises määruses, seaduses või punktis see üldse kirjas on, et dok.e pole vaja kaasas kanda?



.

dann875 kirjutas:kuna ma just autokooli läbi käinud ja midagi on meelde jäänud ning omandnud CE

Et siis uue liiklusseaduse jätsite läbi võtmata?

dann875 kirjutas:kuid...milises määruses, seaduses või punktis see üldse kirjas on, et dok.e pole vaja kaasas kanda?

Eks ikka kõnealuses liiklusseaduses, § 88 Lõige (2) ja (3):
https://www.riigiteataja.ee/akt/13335732

krt jah see käis riigist väljasõidu kohta, pole vaja jah aga avarii puhul oleks hea, kui kaasas oleks
räägiti vanast, ja uuest seadusest päevas 4h teooriat, hea kui midagigi meelde jääb
mul endal siiski kogu aeg kaasas

Elust enesest...seoses järgneva seaduselõiguga:
§ 47. Sõiduraja ja -rea vahetamine
(1) Kõrvuti sõitvate sõidukite juhtide vastastikusel sõiduraja ja -rea vahetamisel peab juht andma teed temast paremal oleva sõiduki juhile.

Antud seadus teeb maanteel liikumise ikka vägagi ohtlikuks. Situatsioon kus liikusin mööda Pärnu maanteed Tallinna suunas. Sel hetkel sõitsin lubatud piirkiirusega (110 oli lubatud) vasemas reas kuna paremal liikusid tihedalt sõidukid aeglasemalt. Paar kilomeetrit enne Kanama viadukti oleks üks paremas rajas liikleja mulle praktiliselt külge sõitnud, kuna hakkas vasemale reastuma kui minu masina nina oli tema tagarattaga umbes kohakuti. Vaid kiire reageering päästis plekimõlkimisest ja hetkeks tekkis 3 rida teele. Ma saan aru, et antud seadusepunkti järgi oli minul kohustus anda teed kuid kas ka sellises situatsioonis? Oleksin ma avarii korral süüdi jäänud kui tema ei veendunud oma manöövri ohutuses? Minul enam mingit reageerimisvõimalust selleks hetkeks talle teed anda ei olnud, suutsin vaid avarii ära hoida...mäletamist mööda ei näinud teda ka suunda näitamas, vähemalt selle hetkeni kui ta tagatuled nägemisulatuses olid.

Ise leian, et tuleks see seadus ära muuta kuna tähtsam oleks vasem auto lubada paremasse ritta kuna äkki soovib ta teha hädapeatumist paremal teeääres. Samas ei ole kuulnud et selline seadus oleks ka olnud kehtiv kusagil mujal euroopas..ootaks arutelu.

Kas seesama paremal olevale autole teeandmise kohustus mitte asulas ei kehti. Asulaväliselt oli minu meelest teatavasti see säte, et vasakus reas ei tohi juhul, kui parem rida tühi on, sõita. Samas on jälle see, et ümberreastumine on siiski manööver ning enne iga manöövri sooritamist peab juht veenduma manöövri ohutuses.
See paremal pool olevale autole teeandmise säte on alati liiklusseaduses ja LE-s sees olnud, põhimõtteliselt on ju tegu parema käe reegliga.