BMW velgede sobivustabel
1. Auto velgede suurus on 7x15", millised rehvid neile sobivad?
- Kummid peavad loomulikult olema läbimõõdult sama suured kui veljed. Velje laius taas määrab neile asetavate kummide maksimaalse ja minimaalse laiuse ja profiili. Allolev tabel aitab kummi valikus, ära on jäetud velje läbimõõt, sest see ei oma antud olukorras tähtsust. Nt antud 7x15" velgedele sobivad 195/55, 245/45 või 215/40 kummid, olenevalt mudelist. Arvestada tuleks ka sellega, et kummi ümbermõõt peaks olema võimalikult sama originaalkummi ümbermõõduga, et spidomeetri näit püsiks õige.
Rehvi laius(mm) / Profiil(%) + Velje laius (tollides)
195 / 55 + 5.5 - 7.0
205 / 55 + 5.5 - 7.5
225 / 55 + 6.0 - 8.0
175 / 50 + 5.0 - 6.0
195 / 50 + 5.5 - 7.0
205 / 50 + 5.5 - 7.5
215 / 50 + 6.0 - 7.5
225 / 50 + 6.0 - 8.0
235 / 50 + 6.5 - 8.5
245 / 50 + 7.0 - 8.5
195 / 45 + 6.5 - 7.5
205 / 45 + 6.5 - 7.5
215 / 45 + 7.0 - 8.0
225 / 45 + 7.0 - 8.5
235 / 45 + 7.5 - 9.0
245 / 45 + 7.5 - 9.0
255 / 45 + 8.0 - 9.5
205 / 40 + 7.0 - 8.0
215 / 40 + 7.0 - 8.5
225 / 40 + 7.5 - 9.0
235 / 40 + 8.0 - 9.5
245 / 40 + 8.0 - 9.5
255 / 40 + 8.5 - 10.0
265 / 40 + 9.0 - 10.5
275 / 40 + 9.0 - 11.0
285 / 40 + 9.5 - 11.0
255 / 35 + 8.5 - 10.0
265 / 35 + 9.0 - 10.5
NB! Mõõdud on enamuste kummitootjate keskmised (keskväärtused). Mõjuvad tegurid võivad olla ka kummiraami jäikus ja mõningatel juhtumitel ülalolevatest mõõtudest võib olla erinevusi + - 0,5".
2. Autokummil on märge 205/50R16 91Z, mida need numbrid tähendavad?
- Märge teatab kummi suuruse, kiirusklassi ja kandejõu ehk siis antud näites:
205 = Kummi laius millimeetrites
50 = Kummi profiil (laius protsentides, antud näites 205 x 50% = 102,5mm)
R = Radial
16 = Velje läbimõõt tollides
91 = Kandejõud, 615 kg
Z = Kiirusklass, üle 240 km/h
Eelpool mainitu on levinuim ISO-standardi viis kummiandmete avaldamiseks, kuid antud märked võivad esineda vahest ka erinevas järjestuses, nt kiirusklassi täht esineb enne Radial R-märgistust.
- Kiirusklassid:
Klass [km/h]
N ---> 140
P ---> 150
Q ---> 160
R ---> 170
S ---> 180
T ---> 190
U ---> 200
H ---> 210
V ---> 240
Z ---> üle 240
W --> 270
Y ---> 300
- Koormusindeksid:
Indeks [kg]
75 ---> 387
80 ---> 450
85 ---> 515
90 ---> 600
95 ---> 690
100 --> 800
105 --> 925
110 --> 1060
-Hõõrdumises on kummi laiusel otsene mõju. Ratta kumm on kuju muutev materjal, mille hõõrdumiskoefitsent vastu asfaltit muutub pinnarõhu järgi. Pinnarõhu saame kui kummi kantav mass ehk auto kaal jagada kummi ja asflati vahelise kokkupuutepindalaga.
-Hõõrdumiskoefitsent on langev kõverjoon ehk siis mida rohkem massi kokkupuutepindala suhtes kumm peab kandma, seda väiksem pidamine on. Erinevused pole eriti suured, kuid suure kiiruse juures ja ohuolukordades märkimisväärsed. Lai kumm ka kuumeneb kiire sõidu ajal vähem, sest kuju muutused on pinge all väiksemad ja soojuse väljumine on tänu suuremale pindalale tõhusam.
- Märjal asfaltil olukord muutub. Vesi kummi ja asfalti vahel halvendab nende vahelist kontakti samal ajal kui kui kiirus ja kummi laius kasvab. Antud olukorras ei ole hea ei liiga kitsas kumm ega ka liiga lai kumm.
- Varjuküljeks on jällegi juhitavuse pidamine veejälgedes. Kui põhigeomeetria on paigas, velje ET/offset õige ja kummi laius auto kaalu suhtes mõistlik, siis auto teel pidamine ei tohiks olla probleemne. Seda võivad mõjutada omalt poolt ka kummi äärte ümarus ehk terava äärega kumm püsib paremini jälgedes (vagudes) kui ümara äärega kumm.
- Suvekummide laiuse valikul nn. kirjutamata reegliks võiks pidada järgmist skeemi:
[auto kaal (kg) + 1000] / 10 = kummi laius (mm)
Skeem on kõigest suunav aga selle abil saab mingisugusegi ettekujutluse sellest, millisele kriteeriumile peaks vastama suvekumm.
- Lumel ja jääl pinnarõhu ja hõõrdumise korrelatsioon on vastupidine, tuleneb kummi "tungimisest" teepinda. Kitsam talvekumm on üldiselt pidavam kui samasugune lai, kuid siingi ei tohiks liialdada. Umbes 20-40 millimeetrit sportsuvekummist kitsam ja 10-15 % kõrgemaprofiiliga kumm on tavaliselt hea valik teel püsimiseks.
4. Mis kasu on, kui vahetan autole suuremad veljed?
Üldiselt ainult välimus muutub. Auto vedrustusetu massi kasv on mürk sõiduomadustele ja suuremad veljed on alati raskemad kui samasugused väiksemad. Vahest velje suuruse lisamine võib olla põhjendatud spidomeetri vea elimineerimiseks kui tahetakse kasutada madalaprofiiliga kumme aga siis velgede suhtes on tegu ohverdamisega terviku parandamiseks; iseenesest ei ole velje suuruse lisamisel mingisugust positiivset mõju sõiduomadustele.
- Teine tähtis seik on see, et mõeldes headele sõiduomadustele tuleks veljed mõõdistada auto pidurite järgi, nagu tehakse ka võidusõiduautodel. Vahest on sunnitud tegema kompromissi, nt 345mm piduriklotsid koos sadulatega mahuvad just ja just 17 tollistele velgedele ja siis on sunnitud kasutama suuri velgesid kuigi 16" või 15" tollised veljed oleksid paremad variandid auto sõiduomadusi silmas pidades. Tavaliste sõiduautode piduriklotside mõõdud on tavaliselt 240-310mm ja need mahuvad vaevata 13-16 tollistesse velgedesse.
- Häid sõiduomadusi pole mõtet kasutada põhjusena suurte velgede muretsemisel vaid siis tuleks hoopis muretseda paremad, pidavamad kummid originaalsuurusega või natuke suurematele velgedele.
- Erisuguste velgede kaaludes võib esineda meeletuid erinevusi, päris lai nimekiri erinevate velgede kaalust on kogutud internetiaadressil http://www.wheelweights.net/
5. Velgedel on märkmed "16x8J ET40", mis see tähendab?
- 16x8 tähendab velje läbimõõtu ja laiust tollides (25,4mm). J omakorda on lühend velje ääre kujust (mudelist) ehk siis antud näites J-tähe kujuline, ümar äär. ET40 on velje offset, kaugus velje kinnituskohast velje keskkohani millimeetrites; uued veljed on peaaegu kõik järjest "väljaspoole suunduvad" (positiivne offset) ehk siis kinnituskoht on velje keskkohast väljaspoolsem. Enamuselt Ameerika kirjanduses on ET-arvule lisaks kasutusel nn. backspacing-mõõt, mis on kinnituskoha kaugus velje tagumisest äärest tollides.
- Veljevahetuses tuleb meeles pidada, et uute velgede mutrijaotus peab olema sama kui originaalidel. Sama kehtib ka velje keskaugu kohta. Siiski liiga suure keskaugu puhul on eraldi saadaval vastavaid rõngaid sobitamise jaoks. Offset annab väikse liikumisruumi ehk siis mõne millimeetri vise originaalist on aksepteeritav nt. suurema velje ja kummi mahutamiseks. Samas täiesti korrast ära oleva offseti puhul on võib kindel olla sõiduomaduste halvenemises, kumm või velg hakkavad vastu koopaid ja porilaudu käima.
6. Lamellid või naelkummid
- Sellele küsimusele ei ole selget vastust. Mõlemal on omad head omadused olemas, arvamusi on sama palju kui inimesi ja targem on igasugustest väitlustest eemale hoida - kõik arvamused on kindlasti juba kirjutatud ja ka loetud. Tegu on pigem isikliku arvamusega; ühele meeldib ema, teisele tütar.
7. Neljast autokummist kaks on rohkem kulunud kui teised, millised neist tuleks panna ette ja millised taha?
- Siingi võivad eri inimeste arvamused lahku minna isiklike kogemuste põhjal. Kirjutamata reegel on see, et paremad, vähem kulunud kummid tuleks alati panna taha; põhjuseid on mitmeid ja need kõik põhinevad faktile, et kui tagumised rattad kaotavad ootamatult pidamise on auto juhitavuse taastamine raskem kui, et pidamise oleskid kaotanud esirattad. Ümber oma telje pöörlev auto ei ole praktiliselt üldse juhitav ja külgkokkupõrge on palju ohtlikum kui otsesuunas kokkupõrge.
- Võib esineda siiski ka erinevusi. Kui kummide kulumise vahe on väike ja auto kulutab esimesi kumme kiiremini kui tagumisi, siis pole mingit keeldu asetada paremad kummid ette. Samuti suvekummidel pole asi nii kriitiline kui talvekummidel, sest paljal asfaldil püsimine on parem kui lumel või jääl. Esi- ja tagakummide pidavuse vahe peaks siiski olema minimaalne.
Ja kõige tähtsam on meeles pidada, et läbikulunud kummid tuleks viia vastavasse kogumiskohta kordustootmise jaoks või paadi ja sadamasilla vahele, kuid mitte mingil juhul autole alla panna!
Loodan, et on abiks teilegi
Kristjan.